Kaitseväe peastaabis toimunud autasu üleandmistseremoonial tänas kaitseväe juhataja suursaadikut kahe riigi vahelise kaitsekoostöö arendamise eest ja ütles, et Saksamaa on omanud märkimisväärset rolli alliansi kohaldamisel uutele julgeolekuoludele.

Eesti ja Saksamaa on teinud kaitsealast koostööd juba aastaid. Kaitseväe peastaabi pressiteenistus vahendab, et nii näiteks on Saksamaa õhuväelased korduvalt turvanud Balti riikide õhuruumi. Mullu septembrist detsembrini paiknesid Saksa õhuturvajad Ämaris. Samuti võtavad augusti lõpus sakslased Balti riikide õhuruumi valvamise üle brittidelt, kes praegu Ämaris õhuturbeteenistuses on.

Saksamaa on olnud Tartus asuva Balti kaitsekolledži üks aktiivsemaid toetajaid, panustanud kooli nii materiaalsete vahenditega kui õppejõudude ja õppuritega. Samuti on Saksamaa üks küberkaitsekeskuse asutajaid ja olnud Eesti kõrval üks suurimaid panustajaid. Ka hankekoostöö on Eesti ja Saksamaa vahel tihe olnud. Võib öelda, et ligi pool kaitseväe relvastusest ja varustusest on soetatud just Saksamaalt, näiteks 155-millimeetrised haubitsad ja tankitõrjesüsteemid Milan. Ka on Saksamaa toetanud Eesti mereväe miinitõrjevõimekuse moderniseerimist ning Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud saksa sõjalaevadel Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.