Seni volikogu esimehena ametis olnud Urmas Reinsalu ei kandideerinud. Pomerantsi poolt hääletas 49 volikogu liiget. Res Publica programmi- ja põhikirjakomisjoni esimees ning erakonna suure aukohtu liige Sulo Muldia sai 41 häält.

Delfi küsimusele, kas niigi hõivatud sotsiaalministri valimine volikogu esimeheks ei tähenda mitte seda, et otsuseid hakkab taas tegema “keskkontor”, vastas partei meediajuht Siim Männik: “Ta leiab selle aja. Kõigil on ju mingid muud tegevused. Ta ei saa ju oma ülesandeid ja otsustusõigust kellelegi teisele delegeerida.”

Res Publica arutas Pärnus ka hävitava valimiskaotuse põhjuseid ning leidis, et viga ei olnud mitte ainult europarlamendi valimiste kampaanias, vaid ka erakonna enda tegevuses.

Et erakonna ebaõnnestumine valimistel ei olnud ainult kampaania süü, seda rõhutas oma ettekandes ka peaminister Juhan Parts. “Ilma pikemalt keerutamata: 13. juuni oli meie erakonna jaoks ebaõnnestumine ja me kõik oleme need inimesed võitlusväljal,” rääkis Parts. “Täna ei ole vaja otsida süüdlasi, vaid teha tõsiseid järeldusi.”

Valimistulemuse olulisema põhjuse sõnastas Parts järgmiselt: “Tahtsime kõike korraga. Oleme seadnud liiga ambitsioonikad eesmärgid — siirdumine teadmistepõhisele majandusele, rahvastiku vähenemise peatamine, poliitilise kultuuri muutmine. Neid sihte ei saa võtta lühikese ajaga. Kogu meie poliitika peab lähtuma eesti inimese vajadustest ja suunatud inimesele.”

Parts märkis, et erakond ei arvestanud koalitsioonivalitsuse reaalsusega, oponentide lakkamatu kriitikaga, inimeste võimega kaasa tulla, riigi võimalustega ja muutus seetõttu vähehoolivaks. “Seega, esimene järeldus meie valitsuspoliitikale olgu: pigem vähem, aga hoolivamalt.”

Küll aga jõudis erakond seisukohale, et kampaania mõjus valijale liiga otsekohese, ennast kehtestava, agressiivse ja ründavana. Nagu Männik märkis, polnud see hoolivust rõhutava erakonna puhul parim valik: erakonna programmi positiivne osa ei jõudnud valijani.

Parts avaldas muret selle pärast, kui keegi tunneb, et ta on erakonna sees kõrvale jäetud. “Kuid iga niisuguse väite korral peame ka küsima, kuidas tunnevad end ülejäänud viis ja pool tuhat erakonna liiget,” märkis ta. “Sisedemokraatia ja meie erakonnasisene poliitiline kultuur peab lähtuma ka sellest, et meie erakonna üldised huvid domineeriks üksikute erahuvide üle ja need peavad alluma enamuse tahtele.”

Männik ütles, et “poistebändi” ehk “äraostmatute” küsimust eraldi ei arutatud.

Laupäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et Res Publica keskkontor lülitab tihtipeale juhtide meelest sobimatud inimesed erakonna siselistist välja. Listi ei pääsenud isegi partei eksjuhi Rein Taagepera kiri, milles ta arvustas teravalt erakonna tegevust. Taagepera märkis, et küsimus pole mitte selles, kuidas vältida partei põhjaminekut, vaid selles, kuidas juba põhjaläinut pinnale tuua.

Pärast valimisi on Res Publica kogenud ränka kriitikat nii ajakirjanduse kui ka parteiliikmete endi poolt. Res Publica mitmete liikmete sõnul käib partei sees Toompeale pääsust saati halastamatu võimuvõitlus. Väidetavalt ei juhi riiki mitte peaminister, vaid “äraostmatu”, valimisnimekirja esinumber Urmas Reinsalu, kes valijate otsuse kohaselt pole väärt Eestit europarlamendis esindama. Res Publica ei saanud valimistel mitte ainsatki kohta.