Ministri arvutuskäigu kohaselt tegutseb Eestis vaid 10 578 täisametikohaga õpetajat. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on Eestis aga 14 203 õpetajat, teatas Keskerakonna fraktsioon.

Asendades ministeeriumi arvutuskäigu õpetajate arvu tegeliku seisuga, oleks arvutuskäik järgmine: riigieelarve eraldis 166 miljonit eurot / 14 203 õpetajat / 12 kuuga / 1,34 ehk tööandja maksudega = 727 eurot kuus.

„Keskmine arvutatud brutopalk pole seega mitte 976 eurot vaid ligi 250 eurot väiksem. Aaviksoo on jätnud oma arvutuses palgata ligi neli tuhat igapäevaselt klassi ees tunde andvat õpetajat. 727 euro suurune palk jääb märkimisväärselt alla ka kehtestatud 800-eurosele palga alammäärale,“ sõnas endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

„Minister Aaviksoo unustas ka mainida, et õpetaja palk on seotud õpilaste arvuga klassis. Täiskohaga palka saab õpetaja vaid siis kui gümnaasiumiklassis on keskmiselt 28 õpilast ning alates esimesest septembrist 32 õpilast. Tänane gümnaasiumiõpetaja, kes seisab 21 õpilasega klassi ees, töötab Aaviksoo skeemi kohaselt vaid kolmveerand koormusega,“ jätkas ta.

Vaatamata Aaviksoo palgatõusu lubadusele vähendatakse Repsi hinnangul omavalitsustele, kellel on gümnaasium, 2014. aastal õpetajate tööjõukulu fondi olulisel määral.

Haridusministeeriumi teatel on Keskerakonna fraktsioon pressiteade aga sisuliselt vale, sest arvutustes eeldatakse näiteks seda, et poole või veerandi kohaga õpetaja saab sama palju palka kui täiskohaga õpetaja.

Eestis on ministeeriumi andmetel eelmise aasta lõpu seisuga õpetaja tegelikke ametikohti 10 578. Kuna osa õpetajaid töötab osakoormusel (näiteks poole või veerandi kohaga), siis saavad nad ka vähem palka. Andmed õpetajate tegelike ametikohtade kohta on riigile esitanud koolid ise. Seetõttu ongi õpetajaid rohkem kui ametikohti.

Ministeeriumi keskmise palga saamise arvutuskäik on alljärgnev: 166 miljonit eurot / 10 578 õpetaja täisametikohta arvestuses / 12 kuuga / 1,34 ehk tööandja maksudega = 976 eurot kuus.