Millega on teie hinnangul praegu Ukrainas tegemist?

Ukrainlased ise hindavad, et toimub kaks erinevat asja. Esiteks kasutatakse ära rahvusliku viha õhutamist, sest meediaruumid on väga erinevad. Venekeelne meedia on pikka aega olnud ettevaatlikum Maidani osas, näidati üsna ühekülgset pilti. Ei tohi alahinnata seda, et Ukrainas on relvastatud seltskondasid, kes on valmis ühel või teisel poolel tegutsema. Krimmis ja ka Donetskis ja Donbassis, osaliselt ka Harkivis, on seda üles õhutatud ja mitte vaid Venemaa poolt, vaid on ka Ukraina enda seltskonda, kes on huvitatud regioonidepõhise ärevuse ja viha õhutamisest. See pole valdav, aga see torkab silma ja on murettekitav.

1997. ja 2010. aasta lepingute järgi oli Krimmis olevates sõjaväebaasides juba enne Vene vägesid üle 10 000. Neil on õigus liikuda baaside vahel, aga mitte jääda kuhugi statsionaarselt. Alguses olid ukrainlased sõjaväe liikumist kommenteerides väga ettevaatlikud, tänaseks on nad öelnud, et tegemist on baaside lepingu rikkumisega. Kolmandaks on sõjaväelasi juurde toodud. Loomulikult keegi ei usu, et tegemist pole Vene sõjaväelastega, kuigi nad tulevad üle piiri ilma tundemärkideta. Küll on nende masinatel Vene sõjaväe tunnused.

Kõik see kokku on täna Krimmis tekitanud olukorra, kus see on suuresti ülejäänud Ukrainast ära lõigatud, küll aga ei ühti ma selle arvamusega, et see on Ukraina jaoks kadunud, sest Ukraina kodanikud ei ole Vene vägade kontrolli seal tunnustanud, ei ole tunnustanud ka seal esile kerkinud uut liidrit, sõjaväebaasid ei ole allunud Vene provokatsioonidele, sõdurid neis ei ole alla andnud. Krimm ei ole kadunud, toimub väga äge vastasseis. On ka lihtsustus, et Krimmi kõik kogukonnad on väga venemeelsed ja kõik üle läinud. Krimmis on ka palju vähemusrahvusi, suurim neist tatari kogukond, kes on väga selgelt palunud rahvusvahelist sekkumist, kuna nad leiavad, et Vene sõjaväelaste kohaldatud erakorraline seisukord rikub nende õiguseid ja nad paluvad välisvaatlejaid kohale. Olukord pole nii lihtsalt Venemaa kontrolli all, nagu Venemaa võibolla alguses lootis.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaarel oli Ukraina sündmustest natuke teistsugune visioon. Kuidas te seda kommenteerite?

Erinevatel inimestel on erinevad arvamused. Loodan, et ajapikku saabub selgus. Mina saan rääkida, mida ma olen Ukrainas viimase pooleteise aasta jooksul näinud ja kogenud. Ma ei pretendeeri Eestis väga kõrgele arvamusele, aga Euroopa Nõukogu peasekretäri briifingul reedel paluti mul kohal olla. Vähemalt Euroopa Nõukogu tasemel arvatakse, et mu ekspertiis on pädev.

Kas teie hinnangul on Ukraina praegune, Jatsenjuki valitsus legitiimne?

Jatsenjuki valitsus on iseennast deklareerinud vahevalitsusena, teiseks nimetuseks on küll enesetapuvalitsus, mis on kokku kutsutud Ukraina elu toimimise tagamiseks ja väga raskes olukorras hädavajalike reformide läbiviimiseks, kuni erakorraliste valimisteni. Jatsenjuk ise on korduvalt öelnud, et ta ei pretendeeri peaministri aule, vaid nemad on täna võimul, et olukorda stabiliseerida ja korraldada erakorralised parlamendi ja presidendi valimised. Praegu on kokku lepitud, et 25. mail on presidendivalimised ja viivitamatult peale seda, aga mitte hiljem kui varasuvel, toimuksid parlamendivalimised.

Kas Vene vägede tegevust Krimmis saab pidada rünnakuks ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumiseks?

Jah, kindlasti. Esimene samm, mida sai jälgida kaks esimest ööpäeva, oli olemasolevate sõjaväebaasides olevate sõdurite liigutamine. See polnud agressioon, sest väljastpoolt piire ei toodud kedagi, küll oli see baaside lepingu rikkumine. Tänaseks on saanud piisavalt kinnitust, et sõjaväelasi tuuakse üle piiri, seal ei ole muud tõlgendust. Ukrainlased ei ole seda palunud, kui jätta Janukovõtši pressiavaldus. Vahevalitsuse üle võime vaielda, tänane parlament on valitud ja on enam kui 2/3 häälteenamusega väga selgelt oma otsused vastu võtnud ja leidnud, et Venemaa tegevus täna ei ole kuidagi rahvusvahelise õiguse ega Ukraina terviklikkusega kooskõlas.

Mis edasi saab?

Väga palju oleneb sellest, mida suudavad Euroopa Liit ja USA järgmiste käikudena teha. Kas rakendatakse sanktsioone või mitte, kas Venemaa suhtes võetakse mingeid otsustavaid samme, kas suudetakse peatada mingeid programme Venemaaga? Selgelt ei ole ju enam küsimus, kas Krimmis on kohalikud omakaitsejõud, tänaseks on piisavalt tõendeid selle kohta, et masinatel on Vene sõjaväe numbrimärgid. Rahvusvaheline üldsus, kaasa arvatud ÜRO on öelnud, et tegemist on Vene agressiooniga, mis on suunatud regionaalse terviklikkuse vastu. Seda veel ei sõnastata Ukraina, vaid regionaalse terviklikkuse vastasena. Eesmärk on destabiliseerida niigi väga valusas seisus Ukrainat. Küsimus on, kas Euroopa Liit ja USA suudavad pakkuda reaalset majandustuge laenude või erakorralise abina. Teiseks, kas ja millisel tasemel taunitakse Venemaa sõjalist sekkumist. Kui vaatame Gruusiat, siis Euroopa Liidu tasemel me väga konkreetsed ei olnud.