Reisikirjanik: eestlased on mornid ja nende keel imelik

Ameerika kirjanik Alexander Theroux viibis 2008. aastal koos oma naise Sarah'ga Eestis ja kirjutas sellest raamatu, milles kirjeldatakse eestlasi kui morne ja ekstsentrilisi tüüpe, kellel on veider keel ja pentsik toit.

Kuna raamatu Estonia: A Ramble Through the Periphery (Eesti: uitamine läbi ääremaa) autor ka ise ei tundu väga rõõmsameelne tüüp olevat, siis on ta kirjeldused Eestist tavapärasest süngemad, selgitab John L. Murphy oma raamatuarvustuses  "Estonia: The Country's Acclaim for Depeche Mode May or May Not Explain so Many Long Faces" (Eesti: selle maa heakskiit Depeche Mode'le võib või ei või selgitada nii paljusid hapusid ilmeid).

Tema sõnul on eestlased "ümmargused, naerikujulise ninaga ja sibuljad" ning nende juuksed on varesesulgede ja kartulikoore karva. "Eestlased võivad suvel aias alasti tööd teha, kuid nad jäävad hapuilmelisteks, kui sulle otsa vaatavad."

Veel hämmastab Theroux'd, et maal, kus 54 protsenti elanikkonnast on naised, käivad noored neiud ringi kitsastes teksades, gootipärases make-upis ja isikupäratutes firmariietes ning samal ajal näevad nende 45aastased sookaaslased välja nõgusad ja matsakad. "See jääb mulle mõistatuseks, see keskea muundumine pikajalgsest jumalannast küürus vanaeideks, kuid nagu sedastab üks paljudest eesti misogüünsetest vanasõnadest: noored naised ja sai vananevad kiirelt."

Raamatus on koguni peatükk "Mida ma Eestis vihkasin?", kus on kirjas: "ma vihkasin nende ettekujutust, et nende lihtne ja naiivne laulmine oli ainukene kaitseliin murdmaks musta südamega totalitaarrežiimi."