"Riigikohtu etteheide seisnes selles, et formaalsed nõuded lapse ülekuulamisel seoses tema õigustest teavitamisega polnud täidetud. Minult on palju küsitud, kas see otsus teeb nüüd keerulisemaks või raskendab edasist alaealiste kannatanutega seksuaalkuritegude menetlemist," kommenteeris juhtumit Delfile justiitsminister Reinsalu.

"Kinnitan, et see ei ole nii. Seksuaalkuriteod laste vastu peavad olema karistuspoliitiline prioriteet ning riiklik süüdistus peab neid selliselt menetlema. Lastele kurja teinud inimesed ei tohi pääseda karistuseta," lausus Reinsalu ja rõhutas samas menetlusvigade vältimise olulisust.

"Seksuaalkuriteod, eriti laste vastu toime pandud seksuaalkuriteod, on menetluslikult äärmiselt keerulised," rääkis ta. "Kuna tõendeid on sageli napilt, juhtunust võib olla möödunud aastaid ning sellest oskab rääkida vaid laps, kes oma ea tõttu ei pruugi isegi toimunut mõista, on tõendite kogumine menetlejale tõeline väljakutse. Seda olulisem on aga see, et need tõendid on kogutud rangelt seaduse nõudeid järgides ning võimalikult palju lapse huve silmas pidades."

Reinsalu sõnul on viimastel aastatel järjest rohkem pööratud tähelepanu alaealistega seotud kriminaalasjade menetlemise iseärasustele. Lapse õiguste konventsioon ja lastekaitseseadus kohustavad alati ja igal pool seadma esikohale lapse huvid. Lapse huvide ja õiguste seisukohast on oluline ka lapse kohtlemine kriminaalmenetluses, sh lapse ülekuulamisel.

"Laste ülekuulamine erineb märkimisväärselt täiskasvanute ülekuulamisest. Lapsesõbralik küsitlemismeetod aitab vähendada lapse teisese ohvristumise tõenäosust ja suurendab täpse info hulka lapse vastustes. Ülekuulamise põhjalikuma ettevalmistuse eesmärk on luua lapsega parem kontakt, selgitada küsitlemisel juhtuma hakkavat ja hinnata ka vajadust kaasata spetsialist," sõnas Reinsalu.

Prokuratuur muudab laste ülekuulamise meetodit

"Olen kõnelenud sellel teemal riigi peaprokuröriga. Ta on kinnitanud, et prokuratuur viib oma tegevuse kannatanute ülekuulamisel kooskõlla riigikohtu otsusest tulenevate ülekuulamise nõuetega," lausus Reinsalu ja lisas, et koostöös praktikutega on vaja välja töötada juhismaterjalid, mis oleksid abiks menetlejale juhtudel, kui tuleb üle kuulata laps.

"Kriminaalasjades, kus on alaealine kannatanud ja lapse huvid võivad olla vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, tuleb riigi kulul tulevikus hakata määrama lapsele advokaati, kes tema õigusi kaitseb," lausus Reinsalu, kelle kinnitusel on sellekohane seaduseelnõu riigikogus menetluses.

"Kui see süsteem oleks olnud jõus juba eelpool toodud juhtumi ajal, oleks kindlasti maandunud riske seoses menetlustoimingute formaalsete nõuetega. Tähtis on, et ka advokaadid saaksid koolituse, kuidas suhelda lastest kannatanutega."

Kahes esimeses kohtuastmes oma tütre vägistamises süüdi mõistetud mees mõisteti riigikohtus õigeks paari menetlusliku möödalaskmise tõttu. Esiteks ei selgu nelja-aastase lapse ülekuulamisprotokollist, et talle oleks ülekuulamise alguses selgitatud tõerääkimise vajadust. Peale selle ei öeldud talle, et tal on võimalik keelduda isa vastu tunnistamast.

Kuna mees mõisteti kõrgeimas kohtuastmes õigeks, tekib tal ka õigus oma lapsega taas kohtuda.