"Kaalume anda kohtule õiguse piirata elatist mittemaksva vanema reisidokumendi kehtivust, et takistada näiteks puhkusereise Taisse või üldse Schengenist väljapoole. Peale selle pakume välja, et politsei võiks kohtutäituril aidata võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kätte saada. Kolmandaks paneme igaühele, kes peab maksma elatisvõlgnikule sularaha üle 5000 euro, kohustuse teavitada sellest kohtutäiturit," loetes Reinsalu.

Ometi on ka Merilo näitel juba selgunud, et koostööpartnerid enamasti ei tea elatisvõlgnike probleemist. Kuidas nad peaksidki seda teadma, kui avalikud elatisvõlgnike nimekirjad on nüüdseks maha võetud?

"Igaühel on võimalik eesti.ee kaudu kontrollida, kas mingi konkreetne inimene on elatisvõlgnik või mitte, ja siis selle pinnalt järeldada, kas ja kuidas sellise inimesega äri ajada või laiemalt tegemist teha," vastati justiitsministeeriumist. Seni on see olnud vabatahtlik. "Oleme kaalunud ettepanekut, et kui keegi peab maksma raha (ükskõik kuidas) mõnele inimesele ja tal on seadusest tulenev kohustus tuvastada isikusamasust, siis peaks kontrollima ka elatisvõlglaseks olemist."

"Elatise mittemaksmisel on veel üks laiem tahk – kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohutust ajal, mil laps on alaealine ja vanema rahalist tuge vajab, siis kaotab vanem vastava õiguse, kui tema võiks oma lapselt (täisealiselt) tuge vajada. Seega on elatise mittemaksmine tulevikust võlgu võtmine ning täna ei oska meist keegi öelda, kas ja millist abi võiks tema vanaduspõlves vajada. Elatist mitte makstes on aga selge, et oma lastelt, kellele elatist makstud ei ole, ei ole võimalik abi nõuda," lisas Reinsalu.