Reinsalu: riigireetmise eluaegne piirkaristus oli asjakohane

"Hiljutine riigireetmise kahtlustus näitab, et 2009. aastal karistusseadustiku riigivastaste kuritegude peatüki sisuline muutmine oli praktline," ütles Reinsalu Delfile.

"Toona tingisid seda nii Herman Simmi kui pronksiöö juhtumid. täna kehtiva karistusseadustiku järgi saab riigireeturit karistada kuni eluaegse vangistusega, samuti kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist," lisas Reinsalu.

Ta rääkis, et kui kui toona neid norme sõnastati, võeti eeskujuks Saksa ja Soome karistusseadustikud.

"Mõlemal riigil on külma sõja ajast piisav praktika riigivastase õõnestustegevuse tõrjumisel. Nõnda sätestab meie karistusseadustik uute süütegudena ka Eesti Vabariigi vastase vandenõu ja eraldi kuriteona politseiametniku ja kaitseväelase riigivastase mõjutamise."

Hiljuti võttis riigikogu vastu avalduse Eesti vabaduse taastamise eest võidelnute tunnustamise kohta. Sellest loogikast on kantud ka karistusseadustiku uus säte, mille järgi on riigivastane kuritegu Eesti kodaniku poolt Eestivastase sõja või okupatsiooni toetamine.