Tänasel parlamendis peetud kriminaalpoliitika arutelul tõi justiistminister Urmas Reinsalu välja, et 32% Eesti teismelistest on langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning seetõttu tuleks karistusi karmistada. Sotsiaaldemokraadi Liisa Oviiri arvates peaks riigi prioriteet olema kannatanud, mitte kahtlustatavad.

Justiitsministeeriumi tehtud uuringule tuginedes tõi Reinsalu välja, et ligi kolmandik (32%) Eesti teismelistest on elu jooksul langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Iga kümnes laps on elu jooksul kogenud seksuaalvägivalda. Registreeritud seksuaalkuritegude arv on püsinud viimased kümme aastat samal tasemel.

"Igasugune laste väärkohtlemine on julm – see kahjustab lapse õigust tervisele ja arengule. Laste seksuaalne ärakasutamine on ja peab olema ka meie kriminaalpoliitikas käsitletud kui üks raskemaid kuritegusid, sest see on suunatud täiesti kaitsetute väikeste inimeste vastu," kommenteeris Reinsalu täna riigikogus.

Õigusemõistmise hõlbustamiseks on loodud dokument kriminaalmenetluse tarbeks tõe tuvastamiseks ja lastele võimalikult väheste kannatuste põhjustamiseks. Teisisõnu, lapse küsitlemise käsiraamat peaks võimaldama õigusasutuste esindajatel lastega keerukatel teemadel vestelda, põhjustades neile võimalikult vähe kannatusi.

Lisaks on käivitunud lastemajade pilootprojekt, kus Islandi ja teiste Põhjamaade eeskujul on Tallinna Vaimse Tervise keskuse juures loodud eraldi teenus, kus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapsele pakuvad tuge spetsialistid.

Prioriteet peaks olema kannatanud, mitte kahtlustatavad

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Liisa Oviir nimetas täna parlamendis kriminaalpoliitika arutelul šokeerivaks justiitsministri öeldut, et kolmandik Eesti 13- kuni 16-aastastest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist.

"Laste seksuaalse väärkohtlemise ulatus on kindlasti koht, kus lüüa kõvasti häirekella. See on koht, kus tuleb jõuda põhjusteni ja sealt edasi eraldi kavani ennetuse osas ning laste, õpetajate ja vanemate teadlikkuse tõstmiseni," sõnas Liisa Oviir. "Kuidas tunda ära ohu situatsioone, kuidas märgata hätta sattunut, kuidas käituda juba toimunud väärkohtlemise korral? See on valdkond, mis vajab väga erinevate ministeeriumite koostööd, lisaks justiitsministeeriumile peab kaasatud olema kindlasti siseministeerium, sotsiaalministeerum, haridusministeerium. Palun, teeme seda!"

Samuti õhutas Oviir seisma kuriteoohvrite, kannatanute õiguste eest, meenutades riigi peaprokuöri sõnu, et mullu kulus kahtlustatavate ja süüdistavate põhiõiguste kaitseks miljon eurot, kuid ohvrite direktiivi sätete kohane kannatanute põhiõiguste kaitse jäi rahastuseta.

"Kui kahtlustatavate puhul on sageli menetlusse sattumine sõltuv nende enda valikutest, siis kannatanu puhul enamasti mitte. Seega, kui piiratud võimaluste korral tuleb paratamatult teha valikuid, siis prioriteet peaks olema kannatanud, mitte kahtlustatavad," rõhutas Oviir.

Liisa Oviiri sõnul tagab edukas kriminaalpoliitika, et ohvri õigused oleks kaitstud, et vajalikud menetlused oleksid läbiviidud optimaalse ajaga ja kaitstes kõigi osaliste, aga eelkõige kannatanute õigusi, see kõik võtab arvesse elanikkonna õiglustunnet ja kindlustab, et süüteod saavad adekvaatse hinnangu, ning süütegudega tekitatud kahjud hüvitatud.