Reinsalu jätkab rahanappusest hoolimata uue aasta alguses kommunismikuritegude keskuse loomise plaaniga

 (170)

Vihm jõuab Tallinna
Patarei kompleksFoto: Andres Putting

Justiitsminister tahab ka järgmisel aastal korraldada rahvusvahelise konverentsi kommunismikuritegude uurimise ja mäletamise teemal.

Septembri alguses kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas justiitsminister Urmas Reinsalu algatatud kommunismikuritegude keskuse moodustamise ühisavaldusele kirjutas selleteemalisel konverentsil osalenud 20 riigist alla ainult kaheksa. Ajaleht nimetas seda Eesti eesistumise suurimaks diplomaatiliseks kui ka poliitiliseks äparduseks, sest nii vähese toetuse korral pole kombeks ühisavaldusi lõpuni viia.

Hoolimata vähesest toetusest teiste Euroopa riikide seas teatas Reinsalu, et rahvusvahelise kommunismikuritegude uurimise keskuse rajamiseks on koostatud plaan, mille elluviimisega alustatakse järgmise aasta 1. jaanuaril.

„Praegu liigutakse edasi kavatsusega rajada see Patarei merekindluse ühte ossa, mille suurus on umbes 4000 ruutmeetrit,” ütles Reinsalu. Keskus sisaldavat nii uurimiskeskust, muuseumi kui ka rahvusvahelise teavitustöö osakonda.

Keskuse täpne asukoht ja ruumide jaotus Patarei merekindluses polevat veel lõpuni selge. Nõnda olevat plaan, kuidas muuseum on üles ehitatud ja millised saavad olema eksponaadid, alles valmimas. Reinsalu rõhutas, et muuseum ei saa olema järjekordne Eesti okupatsioonide muuseum, vaid kajastab kommunismi ja kommunistlike režiimide kuritegusid kogu maailmas.

Loe veel

Kuigi seni on kommunismikuritegude keskuse loomine olnud suuresti Reinsalu ja seega Eesti plaan, peetakse justiitsministri sõnul läbirääkimisi ka teiste riikidega. „Teatud määral on tegu konkurentsigagi, sest plaane säärase üleeuroopalise keskuse rajamiseks on teinud ka teised maad ja rahvad,” väitis minister. Raha selleks polevat praegu siiski kellelgi, ent samas ei tahtvat keegi liiga lihtsalt sellest ideest ka loobuda.

Patarei kompleks Foto: Tiit Blaat

Ka plaanil keskus Eestisse luua pole veel kindlat rahastust taga. Valitsus on keskuse rajamiseks järgmise aasta eelarvest eraldanud miljon eurot, ent on selge, et selle rahaga keskust käima ei pane. Ärileht kirjutas sel suvel, kuidas RKAS-i hinnangul maksaks Patarei merekindluse kogu kompleksi rekonstrueerimine ja ülalpidamine 30 aasta vaates umbes 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.

Seega on Patarei kompleksi rekonstrueerimiseks vaja kas erainvestoreid või teiste riikide tuge. Teiste riikide panusest on Reinsalu sõnul veel vara rääkida. „Eelduseks on, et Eesti kui eestvedaja on oma kodutööga kuskile jõudnud. Järgmisel aastal on ka siin selgemad väljavaated,” märkis ta.

Justiitsminister teatas, et Eestil on plaan korraldada jätkuna sellesuvisele konverentsile ka järgmisel aastal rahvusvaheline konverents kommunismikuritegude uurimise ja mäletamise teemal. Seega võib oodata taas väiksemat skandaali, kui mõne Euroopa riigi justiitsminister keeldub konverentsil osalemast. Mäletatavast ei soovinud sel aastal Tallinnasse tulla Kreeka justiitsminister.

161 500€
Tallinn, Korter
197 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
72 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
243 000€
Tallinn, Majaosa
189 000€
Harku vald, Korter
121 990€
Tallinn, Korter
115 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
179 900€
Tallinn, Korter
83 000€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!

92 000€
Tallinn, Korter
159 900€
Tallinn, Korter
119 900€
Saue vald, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare