Reinsalu: Harald Nugiseksi traagika oli see, et ta ei saanud võidelda Eesti mundris



Urmas Reinsalu
Urmas ReinsaluFoto: Tanel Meos

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul oli täna 92-aastasena surnud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks legendaarne sõjamees, kes ei saanud võidelda Eesti vabaduse eest.

"Harald Nugiseks oli legendaarne Eesti sõjamees. Ta oli väga vitaalne ja elurõõmus mees, kelle traagika 2. maailmasõjas oli see, et ta ei saanud võidelda Eesti mundris Eesti vabaduse eest," ütles Reinsalu Delfile.

Ühtasi avaldab kaitseminister Harald Nugiseksi lähedastele kaastunnet.

Täna suri 92-aastasena viimane eestlasest Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks, teatas Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühing.

Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921 Järvamaal Särevere vallas.

Ta oli endine Relva-SS allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta oli üks neljast eestlasest, kellele on antud Raudristi Rüütlirist, kirjutab Vikipeedia.

Hoidunud 1941. aasta juulis kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta juba sama aasta augustis vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke.

2. oktoobril 1941 sai temast 185. Eesti julgestusgrupi sõdur. Sealne teenistusleping lõppes detsembris 1942.

Järgmise aasta mais astus Nugiseks Eesti SS-leegioni. Õppinud maist septembrini Lauenburgi SS-allohvitseride koolis, lõpetas ta selle SS-Unterscharführerina (kapralina). Nugiseks osales 1943. aasta lõpul Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi koosseisus lahingutes Neveli lähedal, kus ta sai haavata. 21. detsembril anti talle must Haavatumärk ja Jalaväe Rünnakumärk. Osalemise eest lahingutes Neveli all autasustati teda 27. veebruaril 1944 II klassi Raudristiga.

Seotud lood:

7. mail 1945 Tšehhis Nõukogude sõjavangi sattunud, saadeti ta sama aasta detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. 17. septembril 1953 amnesteeritud, jäi Nugiseks esialgu Siberisse elama, tulles Eestisse tagasi alles 1958.

21. veebruaril 1994 andis kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einseln Nugiseksile erukapteni auastme.

2001. aastal anti erukapten Nugiseksile Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist.

2008. aastal andis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik talle teeneteristi. 19. oktoobril 2008 anti Nugiseksile Tori kirikus pidulikul tseremoonial üle Eesti Rahva Tänumedal.

Nugiseks oli 2009. aastast Eesti Leegioni Sõprade Klubi auliige. 16. aprillil 2011 valis Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad pealikute keskkogu Nugiseksi organisatsiooni auliikmeks.