„Olukord seaduste tootmisel on väljunud kontrolli alt. Kuskil peab tulema ette piir ja see hetk on Eestis kätte jõudnud ja õigusloome peab rahunema. Seadus on vaid üks võimalik vahend ühiselu probleemidega tegelemiseks ja alati mitte parim viis,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu tegi riigikogule kümme ettepanekut, kuidas õigusloome mahtu vähendada. Esiteks peab igale uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Edaspidi jätame justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetavate seaduste puhul väljatöötamise kavatsuseta seadused kooskõlastamata, välja arvatud kriisijuhud. Väljatöötamiskavatsus on tulevikus võimaliku uue seaduse sünni luba,“ rõhutas minister.

Teiseks, peaks õigusloome mahu vähendamise küsimuses tegema õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tõsise parlamentaarse kuulamise ning sõnastama parlamendi õiguspoliitilise doktriini valitsusest tuleva õigusloome suhtes. Kolmandaks ei tohi uute seadustega kiirustada ja seaduseelnõu segase mõju korral tuleks nõuda valitsuselt uut mõjuanalüüsi. Justiitsministri hinnangul võiks järgmisel aastal muuta sada seadust vähem. Neljandaks, võiks riigikogu mõne eelnõu menetlusest välja lükata, hinnates selle ülereguleerimiseks.

Viiendaks, peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskil peab ettevõtjate koormus vähenema. „Seda tuleb eriti nõuda just keskkonna, majandus ja rahandusvaldkonnas,“ lausus Reinsalu.

Kuuendaks, tuleks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel rakendada ultima ratio põhimõtet. „Direktiivide ülevõtmisel tuleb selgelt nõuda, et oleks näha kontuur, kus kulgeb nõue direktiiv üle võtta ja kus tuleb sisse meie oma agarus,“ selgitas justiitsminister.

Seitsmendaks kutsus Reinsalu üles jätma seadustest välja tehnilisi protseduure reguleerivaid muudatusi ja riigikogu küsima rohkem õiguskantsleri arvamust selle kohta, kui palju on vaja mingit küsimust minimaalselt seadusega reguleerida.

Kaheksandaks tegi minister ettepaneku, et kõik riigikogu komisjonid valiksid välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust ja tegema neile mõjuhinnangu. „Kui selle tulemusel peab mingi seadusemuudatuse tühistama või seda muutma, siis on järelhinnang oma eesmärgi täitnud. Seda ka juhul, kui midagi muuta pole vaja.“

Üheksandaks tahab Reinsalu tutvustada riigikogule valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, kui see on kokku pandud, ning küsida riigikogu komisjonide hinnangut sellele. Kümnendaks, peab igal uuel reeglil olema oma mõte – kas suurendada ühiskonna jõukust, anda juurde vabadusi või näiteks vähendada kuritegevust.

Justiitsminister esines täna riigikogus iga-aastase ettekandega õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta.