Konverentsist võtab osa ka justiitsminister Urmas Reinsalu, kes oma ettekandes ütles, et kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk rajatakse ka okupatsiooni vältel võidelnud ja hukkunud vabadusvõitlejatele mõeldes, teatas justiitsministeerium.

„Kõik ohvrid, kes kannatasid kommunismikuritegude tõttu, väärivad meie-poolset mäletamist ja meelespidamist. Vajame praegu rohkem kui ohutumatel aegadel koondumist põhimõtete ümber ja eitavat suhtumist konjunkturistlikku kohanemispoliitikasse. Kohanemispoliitika lõpptee tähendab sisuliselt minevikus toimunud kollaboratsiooni ja okupatsiooni tolereerimist,“ ütles justiitsminister.

Reinsalu sõnul tuleb nendele püüetele, mis avalikult või möödaminnes hindavad ümber põhimõttelise tähtsusega küsimusi, sealhulgas poliitilise lähiajalooga seotud küsimusi, enamat tähelepanu pöörata. „See on ohtlik mõttekäik, mis hakkab kahjustama meie rahvuslikku eneseteadvust olulisel määral tulevikus. Nii ongi mõeldav, et justiitsroimar Vallimäe, tundes ennast ohutult, mõnitab vabadusvõitleja Niklust ja teotab siitilmast lahkunud ohvreid,“ lisas Reinsalu.

„Omaette tõsine teema on okupatsioonide muuseumi ümbernimetamiseks Vabamuks. Algatus laiendada muuseumi ekspositsioonipinda ja seda kaasajastada on väga tervitatav, aga mingil juhul ei saa leppida, et Eestis kaob keskne just okupatsiooni meenutamisele suunatud muuseum. Pean vajalikuks, et okupatsioonide muuseumi külaskäik oleks kõigile koolinoortele kättesaadav osana kooliprogrammist,“ selgitas justiitsminister.

„Toetudes samadele põhimõtetele, algatas eelmise aasta 23. augustil justiitsministeerium rahvusvahelise initsiatiivi, mis puudutab rahvusvahelise õigusemõistmise asutuse loomist kommunismikuritegude uurimiseks ja menetlemiseks. Tänaseks on üle kümne Euroopa Liidu ja muu riigi selle initsiatiivi ja tegevusega ühinenud.“

„Kui mälestame ohvreid, siis on selge, et kui on ohvrid, siis on ka süüdlane ja tema poolt tekitatud okupatsioonikahju. Selle mahavaikimine tähendab möödunu sisulist unustamist. On kõlanud arvamusi, otsekui oleks tegemist minevikuga, millega meil ei ole mõtet enam tegeleda. Minevikuta pole aga tulevikku. Moraalne õigus loobuda sellest rahvusvahelisest õigusest tulenevast nõudest on aga ainult ohvritel,“ rääkis Reinsalu.

„Soovin tänasel vabadusvõitlejate konverentsil osalejatele jätkuvat vaprat ja söakat vaimu - hoidkem Jüri Kuke mälestust üle aegade. Hoiame Eesti vabadust ja mälestust selle vabaduse eest seisnud märtritest,“ ütles Reinsalu.

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus ja suri 27. märtsil 1981 Vologda vanglas Venemaal.