Raud saadab sel nädalal ametliku delegatsiooni koosseisus Leedus riigivisiidil viibivat Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest, vahendab Leedu Delfi.

Raud ütles Leedu ja Eesti suhteid iseloomustades, et paljugi võiks ära teha, kui mõlemal poolel oleks selleks tahe ja soov. Eesti on Raua arvates praegu valmis erinevateks algatusteks, milleks on Leedu poolelt rohkem vaja poliitilisi otsuseid.

Raualt küsiti, kuidas ta kommenteerib esimese sammu astumist Leedu seimis abortide keelustamise suunas, samas kui Leedust saab varsti Euroopa Liidu eesistuja.

„Ma olen väga imestunud. See ei ole vabale maale omane, need debatid on ammu lõppenud. Leedu kodanikud kardavad võibolla liiga palju oma piiskoppe ja ülemusi: inimestes ei ole sisemist vabadust, et astuda välja õigete otsuste eest. Siis astuvad poliitikud nende selja taha, kes kõvemini karjuvad, aga need ei ole tingimata kõige targemad,“ vastas Raud.

Kaks nädalat tagasi läbi viidud uuring näitas, et Euroopa Liidu riikide hulgas on homofoobia kõige suurem Leedus. Suur osa poliitikutest ja avalikkusest ei varja, et seksuaalvähemustel on Leedus probleeme.

„Ma arvan, et Leedu on tõeliselt Euroopas alles siis, kui vabaneb homofoobiast,“ ütles Raud seda kommenteerides.

Raualt küsiti ka seda, miks on Leedus tema arvates seni lahendamata dokumentides nimede originaalkeeles kirjutamise probleem.

„Mulle tundub, et riik tegeleb pseudoprobleemidega, et varjata tõelisi probleeme. Ma leian, et inimestel on õigus kirjutada oma perekonnanimesid emakeeles. Ja kui ma tahan kirjutada oma nime originaalkeeles, ei tähenda see, et ma ei ole riigile lojaalne. Paljud leedulased võivad meelde tuletada, kuidas neid sunniti kirjutama oma nimesid ja perekonnanimesid passides vene keeles ja sealjuures veel ka isanimesid. Kui leedulased seda meelde tuletaksid, võibolla näitaksid nad üles suuremat arusaamist teiste kodanike suhtes,“ ütles Raud.

„Ma leian, et need on pseudoprobleemid, mingil moel ei tea kelle poolt esile kutsutud debatid. Inimesi aetakse omavahel tülli võibolla sellepärast, et nad ei näeks tõelisi probleeme. Neid on palju, neid on võimalik lahendada, aga nende probleemidega tuleb tegelda,“ lausus Raud.

Kas väljaränne võib olla üks sellistest probleemidest?

„Ma arvan, et väljaränne on üks peamisi põhjuseid, mille tõttu tõuseb Leedus musta ideoloogia konservatiivne vari. Inimesed, kes on noored, kellel on üks elu, ei taha elada kivinenud maailmas. Nad tahavad elada vabaduses ja valivad vabaduse seal, kus ta olemas on. Nii kasvabki konservatiivsus – inimesed, kes konservatiivselt ei mõtle, sõidavad ära, neid jääb kogu aeg vähemaks. Aga mulle tundub, et see on vale tee,“ ütles Raud Leedu Delfile.