"Eesti sisepoliitika kompetentsi ja analüüsi koha pealt jääb kahjuks päris suur auk sisse," rääkis Kilk.

Kilgi sõnul on teda mõne analüütiku juures häirinud kohatine lahmimine, Andrus Saare puhul ei märganud ta seda aga mitte kunagi. "Mul on paljude analüütikutega olnud vaidlusi, et kust sa selle asja võtad, aga Saar esitas tavaliselt faktidele tugineva analüüsi, mitte ei andnud hinnanguid," meenutas Kilk.

"Ta oli professionaalne, erialaselt tugev. Kui tema sotsioloogia- ja poliitikaalaseid artikleid lugeda, siis seal lahmimist ega paksu pintsliga töötamist ei olnud, ta jäi teadlaseks. See on see, millest ma arvan, et mõnda aega on puudus. Küllap keegi tuleb ja loodetavasti selle koha täidab, aga hetkel on selle koha peal teatud mõttes tühik," sõnas Kilk.

Kilk märkis, et kui 1990ndatel püüdsid poliitikud avaliku arvamuse uuringuid mõjutada, siis Andrus Saare puhul polnud mõtet seda oodata. Nii oli tema arvamus selle võrra usaldusväärsem ja tõsiseltvõetavam.

Saar oli tugev mitmes valdkonnas, näiteks ka rahvusvahelistes suhetes, milles oleks Kilgi sõnul Saare abi – tema tasakaalukust ja teadmisi – praegugi väga vaja.

"Näiteks praegune põhiteema, pagulaste küsimus – oleks vaja tasakaalukat, ei ühele ega teisele poole emotsioonidesse kalduvat uuringut. Tema arvamus selles asjas oleks kindlasti väga vajalik," märkis Kilk, et juba annab Saare lahkumine tunda. "Tahaks lugeda, mida Andrus Saar ütleb."

Kilk lisas, et Saar oli ka väga lugupeetud õppejõud ja avaliku arvamuse uurimise suuna rajaja, selle niši sümbol.

Sotsioloog, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane Andrus Saar suri täna 68-aastasena pikaajalise haiguse tagajärjel.