Reiljan ei ole teenetemärke presidendi kantseleile tagastanud
President Toomas Hendrik Ilves otsustas mullu mai lõpus võtta kuriteos süüdi mõistetud Reiljanilt nii talle 2002. aastal antud Riigivapi neljanda klassi teenetemärgi ja 2006. aastal antud Valgetähe teise klassi teenetemärgi.
Presidendi pressiesindaja ütles BNS-ile, et selle nädala lõpu seisuga ei olnud Reiljan veel teenetemärke presidendi kantseleile tagasi toonud.
Teenetemärkide seaduse järgi võib president võtta inimeselt teenetemärgi ära, kuid on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises. Isik, kellelt president on oma otsusega teenetemärgi ära võtnud, peab selle tagastama presidendi kantseleile.
BNS-i küsimusele, miks Reiljan teenetemärke presidendi kantseleile tagastanud ei ole, vastas Reiljan, et ta ei kanna neid ja teenetemärgid andis talle president Rüütel ning katkestas seepeale telefonikõne.
Varem on Ilves võtnud ära Valgetähe IV klassi teenetemärgi riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi Risto Teinonenilt, kes kandis teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga.
Ilves võttis Villu Reiljant teenetemärgid ära pärast seda, kui Rävala kinnistu süüasjas kohtu all olnud ning kahes esimeses kohtuastmes pistisega seotud süütegudes karistada saanud Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn jäid riigikohtu mullu mai lõpus avaldatud otsuse järgi lõplikult süüdi.
Harju maakohtu kohtunik Märt Toming mõistis 19. mail 2009 rahvaliitlasest endise keskkonnaministri Villu Reiljani süüdi suures ulatuses pistise nõudmises ning karistas teda tingimisi kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Kohus mõistis praeguseks advokatuurist lahkunud vandeadvokaat Tarmo Silla süüdi pistise vahendamises ning määras talle rahalise karistuse 102 870 krooni ning ärimees Aivo Pärnale pistise andmise eest rahalise karistuse 143 440 krooni.
Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta novembris maakohtu otsuse jõusse.
Reiljan pöördus mullu oktoobris seoses Ränava puiestee kinnistu süüasja kohtuotsusega Euroopa inimõiguste kohtusse.
