Regionaalhaigla vabandab Keila haigla patsientide ees
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu teisipäevasel koosolekul tegi haigla juhatus nõukogule kokkuvõtte Keila haigla olukorda uurinud komisjoni tööst ning tutvustas komisjoni ettepanekutest tulenevat tegevuskava.
Juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul oli haigla eesmärgiks välja selgitada võimalikult palju fakte ja teha vajadusel nende põhjal ettepanekud haigla töö parandamiseks. „Lõpuni välja selgitamata juhtumite kommenteerimine, nii delikaatses valdkonnas nagu meditsiin, võib põhjustada väga palju põhjendamatuid kannatusi paljudele inimestele — nii patsientidele ja nende lähedastele kui ka haigla töötajatele,“ selgitas juhatuse esimees.
Regionaalhaigla vabandab Keila haigla patsientide ja nende lähedaste ees
Tänu komisjoni tööle omab juhatus järel- ja hooldusravi kliiniku olukorrast paremat ülevaadet ning välja on töötatud tegevuskava puuduste kõrvaldamiseks.
„Me vabandame kõigi patsientide ja nende lähedaste ees, kes on kogenud ebameeldivusi või ootustele mittevastavat käitumist Keila haiglas,“ sõnas Tõnis Allik, lisades, et juhatuse esmaseks kohustuseks on nüüd tagada, et olukord järelravi kliinikus paraneks ning kellelgi poleks enam põhjust rahulolematuseks.
„Järel- ja hooldusravi kliiniku tööd hinnanud komisjoni aruandest selgub, et põhilisteks väljatoodud ja lahendamist vajavateks probleemideks on puudused töökorralduses, juhtimisvead, infovahetuse korraldamatus lähedastega, personali ülepinge ja inimeste nappus, kuid samuti ka tagasiside puudumine patsientidelt ja nende lähedastelt, õigemini hirm või kartus selle andmise ees,“ võttis teema kokku Tõnis Allik ning lisas: „Esimesed komisjoni ettepanekud on tänaseks ka ellu viidud — otsime järelravi kliinikule uut juhti, arstidele on määratud patsiendi lähedastega vestlemiseks kõnetunnid ja vastuvõtuajad.“
Haiglani jõuab vähe tagasisidet patsientidelt ja nende lähedastelt
Juhatus vaatab lähiajal üle järelravi kliiniku arstide ning õdede ja hooldajate standardi lähtuvalt tänasest ja perspektiivsest vajadusest ning hindab täiendavate spetsialistide vajadust psühholoogide, sotsiaaltöötajate, füsioterapeutide jt osas. Lisaks kaalutakse võimalust kaasata Mustamäe korpuse arste ja õdesid konsultatsioonideks järelravi kliinikus. Kavas on kehtestada ja anda välja infovoldikuna „Patsientide sisekord“ (nimetatud kord peab täpsustama reegleid, kuidas toimub raviasutuse suhtlus patsiendi ja tema määratud kontaktisikutega, külastusaegadega seonduvat, kõnetundide rakendamist jms).
„Täna jõuab haiglani kahjuks vähe tagasisidet patsientidelt ja nende lähedastelt. Igasugune tagasiside on haiglale olulise tähtsusega protsesside parendamiseks. Rõhutan, et me tahame olla dialoogis patsientide ja nende lähedastega ning ka patsientide esindusorganisatsioonidega,“ märkis juhatuse esimees.
Tõnis Allik väljendas nõukogu istungil heameelt, et pinged, mis seondusid Keila haigla ebamäärase tulevikuga, on tänaseks paranemas — Keila haiglahoonel ja seal asuval hooldusravil on 16. maist uus omanik ja järelravi tulevik on seotud Hiiu korpusega. „Järelravi kliiniku töökorraldus on ümber hinnatud ning me näeme vajadust suunata sinna rohkem ressursse,“ kinnitas Allik.
Järelravi kliinik alustas tööd Hiiu korpuses aprilli alguses. Kolimine kulges edukalt ning kliinik töötab täies mahus. Juhatus andis teada, et käimas on konkurss järelravi kliiniku uue juhataja leidmiseks ning andis teada, et konkursi lõpuni täidab kliinikujuhi kohuseid doktor Arvo Petersell.
Andres Peri jätkab järelravi kliinikus arstina
Ilmnenud juhtimis- ja suhtlemisprobleemide tõttu on regionaalhaigla juhatus doktor Andres Peri karistanud tema taandamisega kliinikujuhi kohusetäitja ametikohalt ning ta jätkab järelravi kliinikus esialgu arstina. Tõnis Allik informeeris nõukogu, et haigla esitas esmaspäeval avalduse politseisse väidetava altkäemaksu küsimise juhtumi uurimiseks.
Regionaalhaigla nõukogu pidas juhatuse rakendatud meetmeid piisavaks.
