"Ja selles näen ma arenguruumi. Meie kohus on olla avatud diskussiooniks, kuulata, selgitada, põhjendada. Olen kindel, et saame seda senisest paremini teha. Ja ma vabandan nende ees, kellele on jäänud mõnede väljaütlemiste tõttu mulje, et oleme arrogantsed. Ei ole," kirjutas Luik.

Ta pooldas väga mõtet allkirjastada Eestis nö digiharta, mis reguleerib senisest selgemalt ja kindlamalt virtuaalmaailma tänapäevaseid õigusi-kohustusi. "See oleks nö garantii, mis tagaks võimalusi, kui ACTA-ga või muu sellisega juhtumisi peaks keegi internetivabadusi mingil moel piirama hakkama. See aitaks võtta maha enamiku pingeid, mis täna internetikogukonnale pinnuks silmas on," kirjutas Luik.

"Peab tunnistama, et ACTA puhul, nagu enamuste rahvusvaheliste lepingute puhul, on tegu üpris abstraktse ja mitmetitõlgendatava dokumendiga, mida on väga ebahuvitav lugeda ja keeruline jälgida. Näiteks välisministeeriumi kodulehel saadaolevad memod võtavad sisu üsna hästi kokku ning mittejurist võiks lugeda hoopis neid."

"Paljud murekohad, mis on erinevates kampaaniadokumentides välja toodud, on suuresti emotsionaalsed ning ei vasta tegelikkusele. Küll on aga punkte, mis tekitavad siiani küsimusi. Nii näiteks häirib mind see, et inglise keelse originaaldokumendi ja eesti keelse tõlke vahel on teatavaid ebakõlasid, mis võimaldavad erinevat tõlgendamist. ACTA diapasoon on teadlikult jäetud väga laiaks (nagu ilmselt enamikel rahvusvahelistel lepetel), kuid siiski ka see teeb mulle muret," leidis Luik.

"Hetkel küll kohalikku seadusandlust muuta ei tule, kuid võimalused nt piiriületusel laptopi sisu uurida jms on ACTA-ga liitunud riikidele loodud. Küllap on selleks vajadusel võimalused siiski ka praegu, kuid selle rakendamine pole ilmselgelt täna veel levinud ning vaevalt kellelegi väga meeldiks, et keegi võõras ta arvutis olevaid perefotosid või muud isiklikku vahib," kirjutas Luik.