Eesti panustab haridusse seitse protsenti SKT-st, olles sellega Euroopa Liidus 4. kohal. "Tänaseks oleme jõudnud enam vähem Eesti keskmiseni. Ometigi on meil arenguruumi. Seega tundub ainuloogiline, et vahendid õpetajate palgatõusuks leitakse haridusvaldkonna seest," kirjutas Luik oma blogis.

"Minu kõrvu on aga jõudnud kuuldused, et osa vahenditest soovitakse leida näiteks koolide tugispetsialistide palgavahendite jms arvelt," muretses Luik. See tähendab tema hinnangul osade selliste kulude lükkamist kohalike omavalitsuste kaela kaela, mida eelnevalt lubati rahastada riigieelarvest.

"Tehes riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, küsisin minister Lukaselt korduvalt, kas ministeeriumil on vahendid omavalitsustele kui kooli pidajatele täiendavate kohustuste panekuks olemas. Selle peale kinnitati mulle, et tugispetsialistide ja muude täiendavate uute nõudmiste katteks on haridusministeeriumil ka vastavad finantsvahendid planeeritud," meenutas Luik. 

Nüüd on aga tema sõnul kartus, et tänane haridusminister tahab minna teist teed ehk jätta kohustused alles, kuid finantseerimine lükata omavalitsuste õlule. "Sellega ei saa kindlasti nõus olla," kirjutas Luik. 

Võimalusi lisavahendite leidmiseks haridusvaldkonna seest on mitmeid. Kindlasti on potentsiaal peidus gümnaasiumivõrgu korrastamises. Osa vahendeid on võimalik leida haridusministeeriumi haldusalas olevate institutsioonide restruktureerimisest, nagu REKK. "Lisaks on endiselt õhus suur hulk vahendeid, mida õppelaenuvõlgnikud riigile peavad maksma. Võimalusi on veel, tarvis on vaid aktiivselt ja mõttega tegutseda," leidis Luik.