Reformierakondlane: kui Eesti kirjutab ACTAle alla, siis astun Reformierakonnast välja

 (165)
Facebookis leviv pilapilt Andrus Ansipist kui Louis XIV-st
Facebookis leviv pilapilt Andrus Ansipist kui Louis XIV-st

Janar Siniväli astus enam kui kümne aasta eest Reformierakonda, et väljendada enda poolehoidu poliitikale, mis seadis prioriteediks vabaduse ja konstruktiivsuse.

"Ma pooldan madalat maksumäära ja inimeste iseotsustamise õigust - teisisõnu mõistuse häält. Täna - erakonna ACTAt pooldavates sõnavõttudes ma seda mõistuse häält ei kuule. Kuulen vaid alandlikku kuuletumist suurtöösturite propagandale, kes on varmad kasutama kõiki infoühiskonna hüvesid tootmiskulude vähendamisel, kuid ei ole nõus, et ka teised nendestsamadest hüvedest osa saavad," selgitas ta Delfile, miks lubas ta ACTA heakskiitmise korral Reformierakonnast lahkuda.

Eile tekkis Reformierakonna Facebooki lehel tuline arutelu Andrus Ansipi eilsete väljaütlemiste üle riigikogus ACTA toetuseks. Selle arutelu käigus teataski Siniväli oma otsusest vajadusel Reformierakonnast lahkuda. "Alustuseks, olles ise loominguline inimene, tean ma küll, et mingi teose loomine ei ole päris kotisügamine. Samamoodi tean seda, et kunstniku jaoks ei ole raha selline nähtus, millega ta eriti palju tegeleda jõuaks/tahaks, seetõttu peabki kunstnikul olema raha piisavalt palju, et selle peale iga päev mõtlema ei peaks. Maname siiski kohe silme ette nälgiva luuletaja kuju, kellel piisavalt finantsi ei ole ning seetõttu ennastiohverdavalt meie rahvuslikku identiteeti loob ja tulevaste põlvede jaoks keelt säilitab," kirjutas Siniväli.

Seotud lood:

"Aga mis kõigepealt oluline - taolised seaduseelnõud nagu ACTA ei olegi sündinud nn kvaliteetloomingu hüvanguks - selle nälgiva luuletaja heaks, keda riik peaks eriliselt toetama ja kaitsma. Teatrietendusi vaevalt keegi udusest youtube aknast vaatab ning sümfooniaid regulaarselt 128kiloste mp3dena naudib. Taolised seaduseelnõud on just sellise primitiivse laiatarbe-meelelahutustöösturite lobi, kes rõõmuga on kasutanud arvutiajastu hüvesid oma sissetuleku suurendamiseks, ent hädaldavad, kui nende loodud jama eest sama suures ulatuses raha ei soovita maksta."

"Ma ei väida, et piraatlus on õiglane. Aga ma väidan, et ajal, mil riikidel ei ole piisavalt võimalusi igasugu teiste kuritegevusliikidega piisavalt efektiivselt võidelda ja kui niiöelda Aafrikas lapsed nälgivad, ei ole see tänane piraatlus isegi väga kaugelt mitte nii suur probleem, et sellega ACTAs sätestatud ulatuses võitlema peaks. Ma väidan, et see on küsimus, mida peab küll hoidma kontrolli all (mida ta praeguses seadusruumis ka on), aga selle täielik vältimine oleks tarbetu luksus ja selle vältimiseks igaks juhuks repressioone luua - idiootsus," lisas Siniväli.

"Mind ei ajendanud kirjutama klassiviha ja kadedus, et hollivuudi näitlejad on miljunäärid. Aga ma väidan, et see, kui mõni teenib aastase töö pealt mitte 30 miljonit euri, vaid 29.7 miljonit euri, ei ole nii suur probleem, et sellepärast tavainimestele nõndai suurt jama korraldada. Täna lihtsalt täissöönud produtsendid loodavad oma ahnuses luua endale rahapuu, mis 70 aastat hooldevabalt (!) füüri sisse toob. Sealjuures ilma mingi vastutuseta. Kas on keegi kuulnud pretsedendist, kuidas kinokülastaja on piletiraha tagasi saanud, sest komöödia ei ajanud naerma. Või nõudnud filmist leitud goofide parandamist garantiiajal? Kui filmiprodutsendid tahavad, et nende toodang oleks võrdsustatud tavalise kaubaga ja piraati koheldaks vargana, siis minu siiras ettepanek - hakaku ka vastutama oma toodangu eest samas ulatuses nagu kingakaupmees või kalamüüja," nõudis Siniväli.

Ta lisas hiljem Delfile, et ta ise tegeleb muusika, kirjatöö ja kujutava kunstiga. "Igapäevane töö reklaamivaldkonnas võimaldab neid kunstiliike piisavalt finantseerida, et neid rahulikult kasvõi sahtlisse või väiksemale ringile toota. Nii et justkui loomeinimesena peaksin olema selle poolt, et intellektuaalne omand püha lehma staatusesse on tõstetud. Kuid ma ei lähtu maailma hindamisel omakasust. Ma ei arva, et mul oleks õigust mingi ühe loodud junni najal pensionini füürilaadungeid saada - eriti kui põhikoore riisuks mõni kogukas produtsent."

Loe veel

"Täna on asi tasakaalus - produtsendid tüssavad natuke klienti, müües neile järjest odavamalt toodetud muusikat ja filme vana hinnaga. Tarbija tüssab neid vastu, tõmmates nende teoste madalakvaliteedilisi koopiaid netist. Produtsendid on ikka veel rikkad ja tavainimene avardab oma maailma suurema valiku töödega. Ja kui on HEA töö, tahab ta seda näha originaalkvaliteedis ning maksab," kommenteeris Siniväli.

"Minu seisukoht ei ole kindlasti see, et inimesed peaksid kõike tasuta saama - ma ei ole sotsialist. Tõde ei seisnegi musta ja valge võitluses, vaid just oskuses tõmmata õige koha peale optimum - et luua õiglus, aga mitte mõistlikkuse hinnaga. ACTA on just näide sellest, kuidas mingi näiliselt õilsa loosungi all tehakse elukorraldus tavainimese jaoks äärmiselt ebamõistlikuks. Ja mille nimel? Suurtöösturitele ja Euroopale pugemise nimel," võttis Siniväli oma seisukoha kokku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare