"Kui vabariigi algusaastatel oli eripension üks osa motivatsioonipaketist meelitamaks inimest avalikku teenistusse, siis tänaseks on see süsteem end ammendanud," kinnitas Holsmer. "Toonase loogika kohaselt pidi madalat palka kompenseerima tulevikus saadav eripension. Tänaseks on ametnike palk muutunud erasektoriga konkurentsivõimeliseks ning kõigi inimeste pensionid peaksid kujunema üldistel alustel."

Holsmeri sõnul on eripensionite kaotamise teiseks eesmärgiks inimeste võrdne kohtlemine pensioniskeemides, kust saadav pension on suurem kui selle saaja on sinna panustanud.

"Eripensioni saajail ei mõjuta teise sambaga liitumine eripensioni suurust, sest riiklikust pensionist erinevalt ei sõltu eripension makstud sotsiaalmaksust. Seetõttu on eripensionile õigust andvatel ametikohtadel töötavail isikuil olnud kogumispensioniga liitumise korral teiste kindlustatutega võrreldes märksa soodsamad tingimused," lisas ta.

Olukorra absurdsust tõestab Holsmer statistikaga: "Kokku maksab riik erinevate ametikohtade eripensioniteks 2012. aastal 18,3 miljonit eurot. Näiteks 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga üle 2300 inimese."

Holsmeri arvamuslugu samal teemal võib lugeda Delfis esmaspäeval.