"Väljarände ja pendelmigratsiooni põhjus on enamasti paremate majanduslike või eneseteostusvõimaluste otsimine. Välismaal töötamise põhjused on mõneti sarnased nendele, mis tingivad kolimise Verioralt Põlvasse, Põlvast Tartusse või Tartust Tallinnasse. Kusjuures suuremas kohas tööl käies ja väiksemas kohas elades saab optimaalseima kombinatsiooni elatustasemest ja elukeskkonnast," vastas Rõivas Delfi küsimusele, kuidas peatada väljaränne. "Maailm on muutunud väiksemaks ja inimeste maailmapilt suuremaks ning võimalust vabalt elu- ja töökohta valida peetakse kogu Euroopas elu loomulikuks osaks."

Rõivase sõnul on tänane reaalsus, näiteks Soome kõrgem elatustase võimaldab seal kõrgemat palka teenida.

"1939. aastal olid Eesti ja Soome elatustasemed sisuliselt võrdsed ning töötame iga päev selle nimel, et okupatsiooniaastatega suureks kärisenud vahe iga aastata väheneks. Elatustaseme kasv peab olema Eesti strateegiline eesmärk. Ei pea olema pendlimees, et näha 10 või 15 aasta pärast vastupidist probleemipüstitust - väljarände asemel saab aruteluteemaks sisseränne Eestisse kui järjest paremal järjel riiki," lisas ta.

Tema sõnul pole välismaal töötamise puhul tegu hädavalikuga. "See, kui noored omandavad hariduse maailma parimates koolides või saavad töökogemust rahvusvahelistes korporatsioonides, ei tule kindlasti kahjuks ei nende isiklikule ega kogu Eesti heaolule. Tihti päädib maailma nägemine tõdemusega, et oma kodus on ikka kõige parem," lõpetas Rõivas.