Reformierakonna liikmete vastuvõtmist reguleerib Reformierakonna peasekretär Martin Kuke sõnul põhikiri. Erakonna liikmeks saab inimene siis, kui ta on esitanud liitumisavalduse ning erakonna piirkondliku organisatsiooni juhatus on ta vastu võtnud. "Nende kuue isiku puhul on meil olemas allkirjastatud liitumisavaldused ja piirkondlikud juhatused on nad ka erakonna liikmeks vastu võtnud. Seega oli neil ka hääleõigus," kommenteeris Kukk olukorda.

Reformierakond lisas omalt poolt nimekirja, kus on kirjas, millisel kuupäeval on antud isikud allkirjastanud oma liitumisavalduse ning millisel kuupäeval on piirkondliku organisatsiooni juhatus liikme erakonda vastu võtnud.

Äriregistril ja Reformierakonnal on seega erinevad Reformierakonna liikmete nimekirjad. Äriregistri teatel täiendab äriregistris olevat Reformierakonna liikmete nimekirja Reformierakond ise ning erakonnaliikme õigused tekivad äriregistrisse kandmisega.

Kuke sõnul on tegemist tehnilise andmevahetusprobleemiga, mille lahendamisega register ja erakonnad peavad tegelema.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Priit Talv kommenteeris, et segaduse üheks põhjuseks on erinevate seaduste mitmetitõlgendatavus. "Tänane erakonna liikmelisuse regulatsioon on mitmetitõlgendatav, kus ühelt poolt erakonnaseadusest tulenevalt tekib erakonna liikmelisus andmete erakondade registris avaldamisega, kuid samas mittetulundusühingu seaduse järgi liikmeksastumise tahteavalduse esitamise ning juhatuse poolt liikmeks võtmise otsusega. Selle mitmetitõlgendamise tõttu alustas justiitsministeerium esmaspäeval analüüsi erakondade liikmelisuse regulatsiooni täpsustamiseks."