"Riigi- ja venekeelseks jagunemine on lahutanud ka ühiskonna ning loonud kodanikele väga ebavõrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja enese realiseerimiseks. Selle tagajärjed on nii majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised, julgeoleku- kui rahvatervisealased," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. "Lapsi keele alusel jaotav haridussüsteem toodab aina juurde katkist sotsiaalvõrgustikku, mis ulatub väga kaugele keeleoskuse küsimusest, millega on tahetud teda piiritleda ja lahendada. Vastava ettepaneku oleme esitanud ka Tallinna volikogus, kuid kahtlemata ei ole see regionaalne, vaid kogu Eestit hõlmav probleem ning tuleks lahendada üleriigiliselt," lisas ta.

Ligi sõnul on integratsiooniuuringud kinnitanud ühiskonna valmisolekut ning samuti toetab muutusteks valmisolekut fakt, et Eesti lasteaedade ja koolide populaarsus kasvab ning vene omad kipuvad tulemustelt maha jääma. "Praegune kompromiss, mille kohaselt on eestikeelne õpe kohustuslik alles gümnaasiumist ja selleks piisab keelte 60:40 suhtest, on väga ebapraktiline. Usume, et ka erakondades on ettepanekule kujunenud enamuse toetus ning 2017. aasta üksmeelne eitus ja vastuseis on enamuse poolt tasapisi muutunud kaasamõtlemiseks," lisas Ligi.

"Arvestades reaktsioonide vastuolulisust kinnitame, et see ei ole ettepanek eesti keele õppeks, vaid eesti keeles õppeks, samuti pole tegemist ettepanekuga paralleelsüsteemide säilitamiseks, vaid ühtseks eestikeelseks lasteaiaks ja kooliks," toonitas Reformierakonna fraktsiooni esimees. "Sellepärast algatab Reformierakonna fraktsioon eelnõu, millega pannakse Vabariigi Valitsusele ülesanne minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele alates lasteaiast. See ei saa olla ühtmoodi sujuv kõikjal, aga on kõikjal hädavajalik õpilaste huvides," lisas ta. Üleminek vajab Ligi hinnangul kindlasti piirkondlikke ja koolide kaupa täpsustusi ning ka kõikehõlmavat plaani koolivõrgu edendamisel, rahastuses, koolijuhtide välishindamisel, metoodikas, koostööst omavalitsuste, koolide ja lapsevanematega.