Reaalainete õpetajate puudumine tõi kriisi

Eestis süveneb matemaatika- ja füüsikateadmiste allakäik, sest ülikool ei anna piisavat reaalainete õpetajate järelkasvu ning maakoolid peavad ajama tihtipeale läbi aineõpetajata.

Nõo reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja rõhutab füüsikaõpetajate puudumist, kirjutab Postimees. Viimaste aastate sisseastumiskatsete tulemused näitavad füüsikateadmiste suurt madalseisu. Nõo reaalgümnaasium testib kooli pürgijate teadmisi matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias ja ajaloos.

Järveoja on veendunud, et n-ö õpetajate turult on praegu füüsikaõpetajat peaaegu võimatu saada.

Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) direktor Ott Ojaveer sõnas , et tema kooli sisseastumiskatsetest kumab viimastel aastatel murettekitav suundumus: maakoolide õpilaste matemaatikatundmine halveneb. Eriti torkab see silma võrdluses linnakoolidega.

Ojaveeri sõnul on matemaatikaõpetajate puudus suur kogu Eestis. Ta teab mitut kooli, kus õpetajat otsitakse, aga erilise lootuseta.

Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna dekaan Peeter Burk arvas, et igal aastal võiks järelkasvu tagamiseks jõuda gümnaasiumi füüsikaõpetaja diplomini vähemalt pool tosinat tudengit. Viimastel aastatel on aga saak olnud keskmiselt kolm õpetajat ja tänavu ei saa diplomit keegi.

Matemaatika-informaatikateaduskonnas peaks tänavu diplomeeritama seitse gümnaasiumi matemaatikaõpetajat. Dekanaadi juhataja Merle Marandi sõnul pole paraku uuritud, kui suur oleks normaalne järelkasv.

Nõo gümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja, kes juhatab lisaks koolile ka Nõo vallavolikogu, teab, et riigilt saadava õpetajate palgaraha väiksuse korvamiseks võivad omavalitsused maksta oma maksutuludest lisa, kui on tarvis mõnd õpetajat kooli meelitada või seal kinni hoida.