Ravi tasulises võõrutuskeskuses maksab 35 000
Finantsekspert Alexander Zigura sõnul on maailmas tõestatud, et makstes tasu — ja eriti kallist tasu — on tulemused märksa tõhusamad. “Siis nad võtavad asja tõsisemalt,” märkis Zigura.
Juri Manko sõnul toovad nad esimest korda Eestisse mujal tuntud rehab’i ehk võõrutuskeskuse, kus püütakse vabaneda lühikese aja ja intensiivsete meetoditega sõltuvusest, nii narkootikumi- kui ka alkoholisõltuvusest.
“Kasutame maailmas väga populaarset Minnesota meetodit, mis meil Eestis on siiani üldse puudunud,” rääkis Manko. Sedasama meetodit kasutatakse näiteks USA kuulsas Betty Fordi nimelises võõrutuskeskuses.
Inimene, kes soovib keskusesse ravile minna, peab endale aru andma, et esimeseks vastuvõtu tingimuseks on tõsine tahtmine ennast muuta. Kinnisel režiimil olles ei tehta vanadele harjumustele mingeid järeleandmisi. Üks ravi põhialuseid on, et teisi aitavad inimesed, kes on ise kunagi sõltlased olnud ja sellest edukalt üle saanud. Praegu on Euroopas sellistes keskustes koolitust saanud neli MTÜ inimest, kes hakkavad lisaks kolmele õele keskuses tööle. Keskuses hakkab olema 20 kohta.
Ravil olles ei kasutata ravimeid, vaid keskendutakse intensiivsele psühhoteraapiale. Töö käib nii individuaalselt konsultantidega kui ka gruppides. Keskuses tööle hakkav psühholoog-nõustaja Ivan Sokolov on õppinud seda meetodit Peterburis ja Varssavis.
Tema sõnul on keskuse peaeesmärk kasvatada patsientides motivatsiooni, et nad ei hakkaks välja saades uuesti mõnuaineid tarvitama. “Teeme palju grupitööd ja psühholoogilisi treeninguid,” selgitas Sokolov. “Nad õpivad ennast taas tundma.” Maailma statistika Minnesota meetodi kohta näitab, et paranemisprotsent on 30-st 70-ni.
“Praegu meil Eestis õigupoolest puudub rehabilitatsiooni võimalus. Terve aasta kestvad programmid on aga paljudele liiga pikad, juba pelgalt majanduslikult,” rääkis Manko, viidates Eestis seni korraldatud keskustele, mis asuvad tihti eraldatud maataludes.
Kuna rendilepingu sõlmimine ühe Tallinna raviasutusega on esialgu poole peal, ei ole asutajad valmis selle asukohta veel avalikustama.
Keskuse rajamisel tehti koostööd Heateo Sihtasutuse ja MTÜ-ga Confictus. Jalulesaamiseks toetab MTÜ-d Georg Sorose asutatud Poola Stefan Batory fond.
“Sellist teenust on vaja, et oleks alternatiive,” tõdes tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova, kelle kinnitusel on Re-Habi kasutatav meetod üks maailma tuntumaid.
Tema sõnul võib otsustavaks osutuda aga klientide selekteerimine, sest meetod toimib tõhusalt üksnes väga kõrge motivatsiooniga inimeste puhul. Teenuse hind on Kurbatova sõnul samas suurusjärgus kulutustega, mida narkomaan teeks oma harjumuse ülalpidamiseks sama aja jooksul.
MTÜ peab esialgu end ise rahastama, kuid kui programm hakkab edukalt tööle, võib riik tulevikus hakata nendelt samuti teenust ostma, sõnas Kurbatova.
2005. aastal korraldatud uurimuse tulemused näitavad, et Eestis võib olla ligi 13 800 probleemset uimastisõltlast, kellele lisanduvad sünteetiliste ning teiste nn kergete uimastite, sh kanepi tarvitajad.
Võõrutuskeskused
•• MTÜ AIDS-i Tugikeskus — narkomaanide rehabilitatsiooni päevakeskus Tallinnas ja noormeestele mõeldud talu “Tee päästmisele” Lääne-Virumaal Vinni vallas. Mõlemat rahastab Tallinna linn. Talus on kümme kohta, aastas käib läbi 15 klienti. Kestus kõigub kuuest kuust ühe aastani.
•• MTÜ Eesti Abikeskused — kaksikdiagnoosiga sõltlaste päevakeskus Tallinnas. 30 kohta, aastane külastuste arv umbes 280.
•• MTÜ Narva Narkomaanide ja Alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus “Sind ei jäeta üksi.” Statsionaarne rehabilitatsioonitalu Ida-Virumaal Toila vallas uimastisõltlastele vanuses 18–27 aastat. 10 kohta, aastas 20 klienti.
•• SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus — Statsionaarne rehabilitatsioonikeskus, 26 kohta.
•• Corrigo OÜ — Statsionaarne laste ja noorukite ravi- ning rehabilitatsioonikeskus Jõhvis. 18 kohta. Mõeldud lastele ja noorukitele vanuses 14–18 eluaastat. Esimene etapp kestab kolm nädalat, teine etapp kolm kuni kuus kuud.
