"Paavst rääkis väga palju solidaarsusest, sõja eest põgenenud inimeste abistamisest. Paavsti sõnum oli, et sõjapõgenikele tuleb uksi alati lahti hoida," ütles Ratas. Paavst rääkis palju Süüriast ja Ukrainast ning konfliktide rahumeelsest lahendamisest.

Ratas tänas paavsti selle eest, et Nõukogude okupatsiooni ajal ei tunnustanud Vatikan kunagi Eestit Nõukogude Liidu osana. Nad rääkisid ka haridusest ning kui Ratas oli rääkinud, et Eestis on väga palju metsa, hakkasid nad keskkonnast rääkima.

Paavst kinnitas Ratasele, et septembris tuleb ta Eestisse. Ratas ütles talle, et Eesti inimesed ootavad väga seda visiiti. Viimati käis Eestis Johannes Paulus II 1993.aastal.

"Inimesena oli ta väga sõbralik, tundis huvi Eesti arvamuse vastu eri teemades, tõi palju näiteid isiklikust elust, kuidas tema on eri olukordi lahendanud. Ta on avatud ja lihtne," kirjeldas Ratas.

Kuigi paavst on pärit Argentiinast, tunneb ta ka siinseid olusid hästi. Ratasega jõudsid nad rääkida isegi siinsest ilmast. Ratas rääkis, et kui viimased talved olid lumevaesed, siis praegu on meil ilus suusailm.

Viimane paavstiga kohtunud Eesti riigijuht oli president Lennart Meri, kes kohtus 1994. aastal Vatikanis Johannes Paulus II-ga. "Tunne oli aukartustäratav," kirjeldas Ratas oma tundeid kohtumisel.