"Nendel kohtumistel, mis mul on üle Eesti inimestega olnud, küsitakse tihti, miks pean töötama õpetaja abina või poemüüjana kolm aastat, et saada üks pensioniaasta. Esimese samba mõttes peaks üks töötatud aasta olema pensioniaasta," lausus Ratas.

Praegu sõltub ka esimese samba pensioni suurus teenitud palgast. Valitsus tahab seda muuta, tehes tulevikus pensioni esimese samba suuruse sõltuvaks töötatud aastatest. Ratas rõhutas, et pensionisüsteemi tuleks vaadata tervikuna ning pensioni II ja III sammas tagavad endiselt, et kõrgepalgaliste pension on madalapalgalistest suurem. Lisaks avatakse ka aastatel 1970-1982 sündinutele võimalus II sambaga liituda.

Ratas rääkis, et praeguse süsteemi järgi saaks miinimumpalka teeniv inimene 2050. aastal 740 eurot pensioni, uue süsteemi kohaselt on see 1055 eurot. Praeguse süsteemi järgi saab keskmist palka saav inimene 2050. aastal 1038 eurot pensioni, uue süsteemi kohaselt 1227. Kahekordse keskmise palga teenija saab 2050. aastal 1535 eurot, siis uuega 1515.

Ratas rõhutas, et seda teemat on arutatud juba kaks aastat, eelnõu valmib alles järgmise aasta märtsiks ning üleminek uuele süsteemile saabub lõplikult alles 2037. aastal.

Tema sõnul reformitakse pensionisüsteemi, et see oleks riigile jõukohane ja et pension käiks elukallidusega kaasas.

Mis puudutab Eestit viimastel päevadel tabanud tööraamatuhullust, siis Ratas ütles, et tema teab, kus on tema tööraamat. See on tema eelmise töökoha, riigikogu kantseleis.