"Eesti on pidanud oluliseks, et me igal juhul soovime olla Euroopa Liidu tuumikuga koos," ütles Ratas. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsustama, kas soovime tihedamat koostööd kaitsepoliitika valdkonnas või mitte. Täna otsustas Eesti, et soovib selles koostöös osaleda.

Kaitseminister Margus Tsahkna meenutas, et Euroopa Liit on ka rahuprojekt, mis on aidanud hoida Euroopas teise maailmasõja järgset pikka rahu. Eesti eesistumine satub aga pingelisse aega, Venemaa agressiivsus pole kadunud, sügisel peetakse suurõppust Zapad, sellal kui Saksamaal on sügisel valimised ja Britid alustavad läbirääkimisi liidust lahkumise üle.

"Mul on hea meel, et Euroopa Liit on võtnud suuna, et ka sõjaline julgeolek oleks Euroopa Liidu teema," ütles Tsahkna. Tihedam ELi kaitsekoostöö tähendab tema sõnul nii sõjaliste võimete tõstmist, investeeringuid kui kaitsetööstuse arendamist. Ellu kutsutakse Euroopa kaitsefond ning proovitakse parandada reageerimisvõimekust, et Euroopa Liidu lahingugrupid, mida pole kunagi kasutatud, oleksid ka tegelikult kasutamiskõlblikud.

Samuti toimub Eestis Euroopa Liidu kaitseministritele küberkaitse õppus.

Samuti otsustas valitsus saata Iraaki ühe kaitseväelase appi sealset sõjaväge üles ehitama.