Selle, et Balti peaministrite kohtumise ühisavalduse teksti sisu võidi Eesti peaministri soovil Venemaa osas pehmendada, tõi eile avalikkuse ette Refomierakonna riigikogu fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross, kelle väidetele tuginedes küsis tema fraktsioonikaaslane Jürgen Ligi riigikogu infotunnis Rataselt sama teema kohta.

"9. detsembril Balti ministrite avalduse koostamise ajal võttis valitsus positsiooni, et sõnastused peavad olema Venemaa suhtes pehmemad. Kas teil ei ole väikest ebamugavust või miks te seda teete? Kuidas nüüd Eesti on liitunud riikidega, kes pehmendavad seisukohavõtte, kuigi need on alati Venemaa suhtes liiga pehmed?" küsis Ligi.

"Vastupidi, seda avaldust või ühisdeklaratsiooni, mille eestvedajaks oli välisministeerium, seda arutati, ma ütleks, nädalaid kui mitte kuid enne selle allakirjutamist. Minu palve oli see tuua valitsuskabineti nõupidamisele ja seal seda deklaratsiooni tugevdati, mitte ei nõrgestatud," kinnitas Ratas.

Eile kirjutas Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross, et möödunud aasta 9. detsembril toimunud Balti peaministrite kohtumisel olevat Eesti peaministri soovil võetud peaministrite ühisavalduse tekstist välja Venemaa tegevust negatiivselt kirjeldavaid sõnastusi.

"Kuna ma ise juures ei olnud ja Eesti ametnikud vaikivad kui haud, jääb üle võrrelda Balti peaministrite eelmiste avalduste tekste viimasega. Tavaks on, et peaministrid kohtuvad kord aastas ja teevad alati ka ühisavalduse, kus korratakse üle kolme riigi ühishuvid, võetakse seisukohad meile olulistes julgeoleku-, välis- ja majanduspoliitilistes küsimustes," selgitas Kross.