Rästikult hammustada saanud naine läks reedel omal jalal Haapsalu haiglasse, kirjutab SL Õhtuleht. Seal tehti talle maohammustuse puhul tavapärane hormoonsüsteem ja pandi tilgutite alla, ent vastumürki neil polnud.

Esialgu öeldi, et naisele õhtul saab ta koju, aga kui WCsse minnes abikaasa käte vahel minestasin, siis hoiti natuke kauem sees — pühapäeva hommikul sai ta suvilasse tagasi.

Lillakassinine turse oli selleks ajaks jõudnud parema põlveni. Kui pere pühapäeva õhtul Läänemaa suvekodust pealinna jõudis, oli ränk turse oli jõudnud puusani ning vähegi suurem pingutus kippus pildi eest viima.

Esimest korda kiirabisse helistades öeldi sealt, et kui turse jõuab kõhuni, helistagu patsient uuesti. Keskööl ei pidanud Kersti enam piinale vastu ning kiirabi viis ta esmalt Tallinna keskhaiglasse. Seal rästiku vastumürki polnud. Kahe-kolme paiku öösel jõudis naine Mustamäe haiglasse, kus talle viimaks rästikuseerumit süstiti.

“Arstid ütlesid mulle, et optimaalne oleks vastumürgisüst teha kahe-kolme tunni jooksul, maksimaalselt kuue tunni jooksul, aga mulle tehti see kolmkümmend tundi hiljem,” on naine murelik.

Tohtrid hoiatasid naist tüsistuste eest. Halvemal juhul võib tekkida tromb või kõriturse.

Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marek Seeri sõnul otsustab iga haigla otsustab, kas ja kui palju ta 1800 krooni maksvat ja aastaga aeguvat vastumürki vajab.

Rästikult hammustada saanuid saab edukalt ravida ka vastumürgita, leiab doktor Matis Märtson. Seerumit kasutatakse, kui tekib pikaajaline šokk ja näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega.

“Rästikuhammustus pole selline draama nagu Ameerika filmides, et saad nõelata ja sured jalapealt,” märgib Merimetsa nakkuskeskuse infektsionist Argo Parts. “Kui inimene on metsas rästikult hammustada saanud, peaks ta sideme haavale panema ning arsti juurde minema. Seerumit süstitakse ainult lastele ja vanadele inimestele.”