Kuna rästikute arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, millega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala, kuulub rästik kaitstavate liikide III kategooriasse ning teda tappa ei tohi, seisab seaduses, kirjutab Saarte Hääl.

Küll aga on kirjas, et II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud näiteks juhul, kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda või elanikkonna ohutuse huvides ning õppe- või teadusotstarbel.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi leiab, et kuigi seadus annab ruumi eri tõlgendustele, siis sellest lähtudes võiks ju ükspuha millist vägivaldset tegu looduse suhtes tõlgendada kui ohutuse tagamist. “See jääb inimese südametunnistuse peale,” sõnas Talvi.

Inimestele meeldib loodus kogu oma mitmekesisuses ja kirevuses ning tuleb arvestada, et maod on üks selline omapärane ja põnev osa elusloodusest. “Las nemad olla, enamasti nad sätivad ennast inimese tee pealt kaugele eemale ära ja taanduvad ise – nemad on selles mõttes palju mõistlikumad kui meie, inimesed,” sõnas Talvi.