“Tegime seal rahvale suppi,” räägib tuuker Vladimir Šarov SL Õhtulehele. Järsku nägid lapsed hiirt, kes nende telki vudis. Järgmiseks aga libistas end telki rästik. “Ajas hiirt taga,” arvab Šarov. Sinnapaika asi ka jäi.

Hommikul tabaski kõiki üllatus — telgist vupsasid välja nii hiir kui rästik. “Rästik roomas telgist välja minu auto alla peitu — kuhugi mujale tal varju minna ei olnud.”

Uss vingerdas välja ukse lähedalt, Šarov oli magajaist kõige uksepoolsem, järelikult võis madu öö veeta tema külje all. Tuuker ei arva, et rästik oleks pidanud teda hammustama: “Miks? Ei hammustanud mina teda, ei hammustanud tema mind.”

Kokkuvõttes lõppes kõik õnnelikult. “Hiir jäi ellu, rästik jäi ellu, kõik jäid ellu,” on tuuker rahul.

Ka Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal kinnitab, et rästik hammustaks ainult siis, kui talle peale astuda või ennast talle peale keerata. “Rästik ei ole pahatahtlik, hammustades ta ainult kaitseb ennast.”