Raski sõnul on praegu võimalik riigiettevõtete juhtide töölepingusse kirjutada selliseid sätteid, mille tulemusena töölepingu lõpetamine läheb maksma kolme aasta palga.

Maksumaksja raha eest loodud väärtuste puhul peab aga riigil kui omanikul olema õigus kaasa rääkida, milliseid lepinguid sõlmitakse, ütles Rask ETAle. “See ei saa olla mingi narritamine ja lollitamine selles mõttes, et alles pärast konfliktsituatsiooni tuuakse kapi tagant välja leping, kus on kompensatsioonid pooleteist-kahe aasta peale,” rääkis Rask.

Kui on tegu erafirmaga, siis on hüvitis Raski sõnul tööandja ning töövõtja vaheline kokkulepe. “Minu pärast kirjutagu kasvõi kümne aasta pension sisse, see on nende asi,” lausus Rask.

Raski väitel tuleb kas avaliku teenistuse seadusesse, valitsuse seadusesse või töölepingu seadusse kirjutada säte, et valitsusel on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi töölepingute lõpetamise osas riigi osalusega firmade juhtidele. “See tuleb ära reguleerida,” kinnitas Rask.

Justiitsministri sõnul on kõik valitsuseliikmed ühte meelt, et riigiettevõtete juhtidele tuleb piirangud ette näha. “Koos töölepinguseaduse aruteluga ja põhimõtete paika vaidlemisega tuleb paika vaielda ka see, milline on piirangute maht riigi osalusega äriühingutes,” rääkis Rask.

Sotsiaalminister Eiki Nestor ütles ETAle, et valitsus saab praegugi riigiettevõtete nõukogude liikmete kaudu riigi osalusega äriühingute juhtide töölepingutesse ja seeläbi nende lahkumishüvitistesse sekkuda.