Raport annab Eesti kõrgharidus- ja teadusmaastikule karmi hinnangu: läbi tuleks viia laiaulatuslik kõrghariduse reform
Eesti teadus- ja arendusnõukogu vastvalminud raport soovitab tasuta kõrghariduse asendada koolituslepingute süsteemiga, muuta ülikoolide rahastamist, sulgeda ebakvaliteetsed erialad ja viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse reform.
Teadus- ja arendusnõukogu tellitud raport Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste, sealhulgas rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta soovitab mitmeid kardinaalseid muudatusi.
Raporti koostamise töörühma juht oli Eesti teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liige Gunnar Okk, kelle sõnul on raporti puhul tegemist sõltumatute ekspertide hinnanguga, mille seisukohad ja soovitused kujunesid arvukate intervjuude ja läbitöötatud kirjalike allikate toel ja mille eesmärk on algatada laiemapõhjalisem arutelu, kuhu peavad olema ülikoolid ja teadusasutused ning ettevõtlusorganisatsioonid.
Peamiselt soovitatakse raportis kõrghariduse ja teadustegevuse laiapõhjalist reformimist riigis läbi konsolideerimise, ressursside ühendamise ja rahastamise muutmise. Valitsuse kommunikatsioonibüroo sõnul annab raport hea aluse laiemale diskussioonile.
Gunnar Oki koostatud raporti peamisteks soovitusteks on viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform, mille käigus koondatakse Eesti ülikoolide ning teadus-ja arendusasutuste õppe-ja teadustegevuse kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus. Samuti ühendataks Eesti ülikoolide ressursid õppimisvõimaluste, teenuste ja teadussaavutuste rahvusvaheliseks turundamiseks ühtse kaubamärgi all.
Hinnata kõiki erialasid
Lisaks tuleks teha sõltumatu rahvusvaheline hindamine kõikide Eesti ülikoolide kõikide erialade õpetamise kvaliteedi vastavusest tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele ning hindamistulemused avalikustada. Loobuma peaks selliste erialade õpetamisest Eestis, mille õpetamise praegune tase ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Vähendada tuleks ka õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist.
Okk soovitab kujundada ümber kõrghariduse ja teadustegevuse rahastamismudel ning muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone, tõstes baasfinantseerimise osakaalu. Raport heidab musta varju ka vaid paar aastat tagasi tööle hakanud tasuta kõrghariduse süsteemile. Oki hinnangul oleks kõige efektiivsem hoopiski asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.
Laen välismaal õppimiseks
Uus ettepanek on ka see, et igal aastal tuleks vähemalt 100 Eesti üliõpilasele maksta õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustutatakse juhul kui üliõpilane on õpingutele järgneva kümne aasta jooksul töötanud Eestis.
Raporti eesmärk oli uurida, kas ja milliseid struktuurseid muutusi asutuste võrgus ja tegevussuundades võiks Eesti teadusasutuste ja kõrgharidussüsteemi tulemuslikkuse tõstmiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks vaja olla.
TAN-i liikmed avaldasid põhimõttelist toetust raporti ettepanekutele konsolideerida teadusasutuste ja kõrgkoolide võrku, et vähendada dubleerimist ja õppekavade arvu ning muuta efektiivsemaks teaduse ja kõrghariduse rahastamine.
„Raportis toodud ettepanekud on hea alus edasi mõtlemiseks, kuidas saaksime ülikoolide ja teadusasutustega olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised,“ ütles peaminister Taavi Rõivas. Peaministri sõnul on oluline, et väikeriigina peab kvaliteedi tagamiseks olema võimalikult efektiivne ning teadusasutused peavad tegema rohkem koostööd erasektoriga.
Haridus- ja teadusminister esitab analüüsi ja ettepanekud raporti soovituste elluviimise kohta järgmiseks TAN-i koosolekuks.
TAN-i koosolekul saadi ülevaade ka Horizon 2020 “Teaming for excellence” projektide taotlusprotsessist, sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud teadus- ja arendustegevustest ning eesti EL-i poliitika 2015 – 2020 teadus- ja arenduspoliitika osast.
