Rapla ihkab saada külaks

Rapla vallavolikogu kinnitas teisipäeval üksmeelselt arengukava, mis näeb ette muuta Rapla linn kümne aasta jooksul külaks.

“Leidsime, et Raplal on külana palju rohkem arengupotentsiaali kui linnana,” selgitas Nädalisele arengukava projektijuht Andrus Ristkok. “Ka elanike seas tehtud küsitlused väljendasid arvamust, et võetud suund on õige.”

Rapla linnapea Tõnu Susi sõnul on praegusel linnal küllaga ressursse, mida saab ideaalselt ära kasutada maaelu hüvanguks ning mis toimivadki vaid külas, mitte linnas.

Näiteks on linnal piisavalt vaba põllumaad, mida saab kasutada põllumajandusliku tegevuse käivitamiseks. “Üks põhjus, miks otsustasime muutuda külaks, on kindlasti põllumajandusele ja maaelu edendamise heaks makstavad Euroopa Liidu toetused,” märkis Ristkok.

Kuigi arengukava kinnitati alles üleeile, on juba detsembris esitatud taotlus SAPARDile, et taotleda küla arendamiseks investeeringutoetust. “Oleme loobunud Tallinna maantee kui sõidutee parandamisest,” ütles Tõnu Susi.

“Arengukava näeb teist väljundit. Kuna ISPA veevärgi projektis ei ole Tallinna maanteele sadeveetorusid niikuinii planeeritud, leidsimegi, et otstarbekam on kasutada tekkivaid üleujutusi peatänava atraktiivsemaks muutmiseks. Kes meist ei teaks siis Veneetsiat? Ja peagi teatakse samal põhjusel ka Raplat,” on Susi kindel.

Arengukava jagab külaks muutumise protsessi kaheks viieaastaseks etapiks. “Need etapid on meil kavas ellu viia põhimõttel “Viisaastak nelja aastaga”,” tähendas valla haridusnõunik Jaan Laaniste.