G4Si kommunikatsioonijuhi Julia Garanža sõnul on ka tänavu piisavalt juhtumeid, kus G4S-i rannavalve on aidanud otsida rannas kaduma läinud lapsi - kahe suvekuu jooksul viidi vanematega kokku 40 rannaalal ära eksinud last.

Pedeli jõel läks eile aga palju kehvemini: vanemateta ujuma läinud väikemees leiti veest surnuna. Elustamine tulemusi ei andnud ning mõne aja pärast konstateeriti poisi surm.

Kommunikatsioonijuht nendib, et "paraku on iga aasta ka olukordi, kus väiksemad lapsed tulevad randa ihuüksi ning hilisemal uurimisel selgub, et vanemad ei olnud oma jõnglaste käikudest teadlikud."

"Tänavu suvel on olnud samuti mitu juhtumit, kus G4S-i rannavalvurid tõid kaldale uppumisohtu sattunud lapsed ning õnnetus sai ära hoitud tänu kiirele rannaliste ja vetelpäästjate sekkumisele," ütles Garanža Delfile.

Rannavalve on leidnud ka 3-4 aastaseid ringiuitavaid lapsi

Garanža sõnul on mõnel juhul selge, et olukord ei ole vabandatav, tuues näitena eelmise aasta juhtumi 3-aastasest tüdrukust, kes läks ise randa, kui ema tähelepanu oli arvutil või 3-4aastasest, kes purjus isaga "koos" rannas olles mitmeid tunde üksinda ringi lippas ja ka ujumas käis.

"Igal suvel korjavad rannavalvurid randadest kokku hulga järelevalveta alaealisi," nendib ta.

G4Si rannavalve seisukoht on kindel: alaealisi ei tohi jätta täiskasvanu järelevalveta veekogu äärde, sest nad ei oska veel ette näha oma tegevuse kõiki võimalikke tagajärgi.

"Mis puudutab koos lapsega ujumas käimist, kehtib reegel, et last ei tohi lubada nabast kõrgemasse vette ka siis, kui ollakse ise rannaliival. Lapsele võiks kehtestada reegli, et nabast kõrgemas vees ei supelda," soovitab Garanža.

G4S-i kommunikatsioonijuht tõi välja neli juhtumit, kus alaealine vajas päästmist:

  • 5. juuni pärastlõunal tõi G4Si rannavalveteenistus rannaliste kaasabil Emajõest välja ning andis kiirabile üle õnnetult vette hüpanud ning vigastada saanud 15-aastase poisi. Kolmapäeval kell 16.15 Vabaujula rannapatrullis olnud G4Si vetelpäästjale teatati uppumisohus olevast poisist, kes vette hüpates vigastas end ning ei suutnud iseseisvalt kaldale tulla. Koos rannas olnud inimestega tõid vetelpäästjad poisi veest välja. Nooruk kurtis, et hingamine on raskendatud ning ta ei tunne oma jalgu. Rannavalvurid tõid poisi kaldale, keerasid ta külili ning fikseerisid kaela. Peatselt saabunud kiirabi arstid viisid poisi haiglasse.
  • 30. juuni hilisõhtul, pärast Elva Verevi järve rannavalve ametliku tööpäeva lõppu kuulsid randa palli mängima jäänud G4Si rannavalvurid appihüüdu. Hüppetornil, mis asub rannast eemal ujuvplatvormil, turninud 13-aastane poiss kukkus tornist alla vastu platvormi ning sealt vette. Veest aitas poisi välja kaasujuja, edasi tegutsesid poisiga rannavalvurid, kes kontrollisid poisi tervislikku seisundit, kutsusid kiirabi ning transportisid kiirabi rannavalve paadiga kannatanu juurde ning hiljem koos kannatanuga tagasi kaldale. Poisil olid murdunud lõualuu, käeluu ning kaks sõrme.
  • 12. juulil kella 13 paiku märkasid Pühajärvel veeohutuse eest vastutavad G4S rannavalvurid, et eelkooliealine tüdruk hüppas sillalt ujumisrõngaga vette. Hüppamisel kadus rõngas tüdruku ümbert ning laps kukus vette, vajudes vee alla. Hüppamise kohas oli vee sügavus 1,60 ning 6-aastase tüdruku jalad põhja ei ulatunud. Hüpet märkanud rannavalvur jooksis vette ning tõi paanikas tüdruku randa, vanemate hole alla. Meedikute abi laps ei vajanud.
  • Juuli viimasel nädalal aitasid G4Si rannavalvurid Türi järvel veest välja sõpradega ujuma tulnud 8-aastase poisi, kes kukkus sillalt vette. Sõprade sõnul oskas poiss ujuda, kuid tegelikult see nii polnud. Poisil õnnestus kinni haarata silla küljes olevast paadist ning vetelpääste aitas ta kaldale.

G4S soovitab kõigil huvilistel tutvuda ohutusprojekti "Julged hoolida?" materjalidega, kus on mitmeid soovitusi elust enesest, kliki siia!