Rändeuuringute keskus: viisavabadus soodustab varjupaigaturismi
Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskuse juhataja Kert Valdaru peab oluliseks märkida, et viisavabadus paneb riikide puhul proovile haldussuutlikkuse. „Riik peab parandama piiripunktide läbilaskevõimet ja samas suutma vajadusel tõkestada põhjendamatut varjupaigaturismi. Näiteks, kuigi venelaste välisreiside arv on viimasel aastakümnel kolmekordistunud, siis 70% venelastest ei ole kunagi reisinud välja endisest Nõukogude Liidust, mis on tõsiseks mõttekohaks lähiaja piiriliikluse kasvupotentsiaalile. Samas aga on Euroopa Liidul Lääne-Balkani riikide massilise varjupaigataotlejate sisserände kogemus ajast, mil Lääne-Balkan sai Euroopa Liiduga viisavabaks.“
Euroopa Liit on esitanud oma liikmesriikidele uue väljakutse – nimelt on 2017. aastaks planeeritud Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline viisavabadusleping.
Viisavabadus Lääne-Balkani riikidega tõi Euroopa Liitu suure varjupaigataotlejate arvu tulva - võrreldes 2009. aastaga on sealt pärit taotlejate arv 2012. aastaks kasvanud 4 korda, suurenedes Euroopa Liidus 42 910 taotlejani. Näiteks olid serblased eelmisel aastal Euroopa Liidus varjupaigataotlejate arvu poolest 5. kohal ja Saksamaal 1. kohal. On põhjust oletada, et ka tööloata töötamise arv kasvab ja muutub üldiseks probleemiks. Juba praegu on esinenud juhtumeid, kus elamisluba nõudvat tööd tehakse viisa alusel riigis viibides.
Soomel on viimaste aastate näitel kogemus jõudsalt kasvava piiriliiklusega idapiirilt. Kasvav liiklus tõi Soomele selgelt ka majanduslikku kasu: 2011. aastal tõid ainuüksi Vene turistid Soome 1,1 miljardit eurot tulu, mis võrreldes 2010. aastaga on tõusnud 53%. Samas oli Eestil 2012. aastal turismiteenuste kogueksport küll rekordiline, kuid võrreldes Soomega oli see vaid 1,24 miljonit eurot.
