"Keegi ei nõua meilt absoluutset valimisõigust vangidele, vaid üksnes regulatsiooni. Näiteks võiks jätta valimisõiguseta vangid, kes on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos," selgitas Maruste Dlfile.

Maruste tuletas meelde, et Euroopa inimõiguste konventsioon jõustus Eestis 16. aprillil 1996. "Selle järgi ei peaks kedagi valimisõigusest ilma jätma, kuid meie keeld vangide valimisõiguse osas on rahvusvahelise kohustusega vastuolus ning see tuleb seadustest kõrvaldada," rääkis Maruste.

Maruste sõnul on seadusemuudatuse teinud enamik Euroopa riike, on jäänud veel vaid paar riiki, nende seas Eesti. "Olen seda teemat arutanud ja selgitanud, aga koalitsioonis on seni puudunud poliitiline tahe seda teostada. Ma ei tea, millal edasi jõuame."

Välisministeerium soovib kiiremas korras vangide valimisõiguse osas seadust muuta. Minister Urmas Paet saatis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Rait Marustele eile kirja, milles juhtis "taas kord" tähelepanu sellele, et midagi ei ole muutunud riigikogu valimise seaduses. Vangide hääletamine on Eestis endiselt ühemõtteliselt ära keelatud.

Euroopa inimõiguste kohus (EIK) näeb aga ette, et vangid võiksid teatud tingimustel hääletada ja absoluutne hääletamiskeeld on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Riigikogu valimisseaduse §4 lõike 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdimõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa parlamendi valimise seaduse sätestavad süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele samasugused piirangud. Viidatud piirangud Eesti seadustes on absoluutsed ega sõltu ei vangistuse pikkusest, toime pandud kuriteo olemusest, raskusastmest ega isikuga seotud asjaoludest.

Välisministeeriumi hinnangul tuleks muudatused teha viivitamatult, sest Euroopa parlamendi valimised on 25. mail 2014 ja järgmised riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil 2015.