NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
29.05.2018 07:35
Sotsid on leidnud erakonna elupäästmiseks uue teema. Alkoholivastane võitlus ei läinud inimestele kohe kuidagi peale, nüüd loodetakse,et "metsade päästmine" toob valimistel rohkem hääli. Teema iseenesest on õige ja vajalik, aga sotsidele omaselt lähevad nad jälle äärmusesse. Ainult piiraks, keelaks, lõpetaks.
29.05.2018 09:06
Oleme vist kõik vähemalt korra näinud telekast seda "väheväärtuslikku" puitu, mis Narva jaamades ahju aetakse, vähemalt nii reporter seda seletas, et läheb ahju. Ja need olid meeletud palgivirnad, meeletud. Tõsi, olid mitte just jämeda palgid,, aga ikkagi palk, kaugeltki mitte võsa ja veelgi kaugemalt mitte see risu, mis metsade raiumisega kaasneb. Jäigi mulje, et vastu võtaksegi ainult palki, mis on palk, mugav mõõta-arvestada, hea ladustada, hõlbus ahju ajada, muu pahn, võsa, kogu see oksarisu ja kännud, millest algselt juttu oli ... see pask määrige endale pähe!
29.05.2018 09:29
Kelle käepikenduseks see Vakra ikkagi on? Ise ta ei tea ju sellest mõhkugi. Aga jutustab peatamatult. Mina jätaks ta üldse ainult selle tuule või päikese energia peale. Eks siis näi, kuidas ta veel jutustab. Või kas jutustab?
29.05.2018 09:44
Vakra ei kavatse sisuliselt puidupõletamist Narva kateldes ära keelata, vaid tahab seda teha statistikakaubanduse-rohepesu raames! Kõik muu on udujutt.

Eestimaa Rohelised mõistavad hukka soovi Narva kateldes metsa põletada
26.01.2018
Eesti Energia on valitsuse toel nõutanud Euroopa Komisjonilt loa teha rohepesu ehk põletada metsa Auvere kateldes. Metsapõletamine selles suures elektrijaamas on majanduslikult ebaefektiivne ning loodushoiu mõttes üliohtlik.
Eesti Energia on võimeline oma kateldes põletama enam kui 3,3 miljonit tihumeetrit metsa aastas. See seab Eesti metsad veelgi suurema raiesurve alla kui nad juba praegu on.
“Eesti valitsus on näidanud ennast räpase energeetika eestkõnelejana, surudes läbi soodustingimusi suur-saastajatele. Rohelised on Elektrituruseaduse arutamisel Riigikogus rõhunud sellele, et puitu võib põletada ainult väga efektiivsetes, sooja ja elektrit koos tootvates ning hajutatult paiknevates jaamades. Koostootmisjaamade kasutegur on põlevkivikatelde omast enam kui kaks korda suurem! Auvere puhul oli ja on aga Eesti metsa tihumeetrite kvoot täpselt null!”, selgitas erakonna aseesimees Aleksander Laane.
“Euroopa rohelised erakonnad on Eestimaa Roheliste eestvedamisel võtnud vastu metsapõletamist tauniva resolutsiooni ning me jätkame tööd Euroopa tasemel. Me kutsume Riigikogus esindatud erakondi üles ilmutama vastutustunnet ning loobuma räpase energiatootmise ja rohepesu toetamisest! Puidu masspõletamine ei aita Ida-Virumaa probleeme lahendada," ütles EER juhatuse liige Joonas Laks. "Mõtlema peaks 20 ja 50 aastat ette ning see tähendab keskkonnasäästlike taastuvenergeetika lahenduste suuremahulist rakendamist nii Eesti idaosas kui ka üle riigi. Puitu aga tuleb väärindada, mitte sellega ilmaruumi kütta."
29.05.2018 09:49
Roheliste algatatud ökoeksitamise vastane resolutsioon: Euroopa Rohelise Partei 5. kongress, Liverpool
30. märts – 2. aprill 2017
Vastu võetud ERP resolutsioon
Ökoeksitamine (greenwashing) fossiilkütustest energia tootmisel
Pariisi lepe seadis ambitsioonika eesmärgi hoida ülemaailmne temperatuuri tõus kindlalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi, piiramaks temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse ajaga. Et seda nõuet järgida, on Euroopa Liidus seatud eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% võrra 2020. aastaks, vähemalt 40% võrra 2030. aastaks ja 80–95% võrra 2050. aastaks. Taastuvate energiaallikate osakaal primaarenergiakasutuses peab kasvama 20 protsendilt 2020. aastal 27 protsendini 2030. aastal. Me kritiseerime EL valitsuste vähest ambitsiooni energiatootmise uuendamisel ja energianõudluse vähendamisel Euroopas. Meie eesmärk on taastuvate energiaallikate põhine Euroopa Liit ilma fossiilkütuste ja tuumaenergiata. Teine faktor ülemaailmses energiabilansis, mis vähendab süsinikdioksiidi taset atmosfääris, on süsiniku sidumine puistutes. Euroopa Liidus on metsa kogupindala alates 1990. aastast metsastamise ja metsade loomuliku laienemise tõttu mahajäetud maadele kasvanud 17 miljoni hektari võrra, moodustades 2015. aastal 180 miljonit hektarit. Metsamaa laienemine ei tohi anda põhjust kõrvale hoida süsinikuheite vähendamisest teistes maakasutuse sektorites, nii nagu see on ette nähtud EL kliima tegevuskava praeguses eelnõus, pidades silmas maakasutust, maakasutuse muutmist ja metsandust.
Kuid mitte kõik liikmesmaad ei vii sihipäraselt ellu süsinikuheite vähendamise poliitikat. Selle asemel soodustavad nad energia tootmist fossiilkütustest, püüdes selleks väärkasutada taastuvate energiaallikate toetusi. Eesti on sellise nn rohepesu-poliitika dramaatiline näide.
Alates möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest on kohapeal kaevandatav kukersiit-põlevkivi peamiseks kütuseks elektritootmisel Eestis ja ka tooraineks põlevkiviõli tootmisel. Eesti valitsuse retoorikas nimetatakse põlevkivi sageli „rahvuslikuks rikkuseks“ ja energiasõltumatusse tagatiseks.
Fossiilkütusetööstusest investeeringute väljaviimise asemel jätkab Eesti valitsus investeerimist põlevkivipõhisesse energiatootmisse. Hiljutised arengud:
Sel sajandil on aastane põlevkivi kaevandamismaht kasvanud 12 miljonilt tonnilt (2000. a) 20 miljoni tonnini (2015. a);
Riiklik energiaettevõte Eesti Energia käivitas 2015. aastal uue 300-megavatise põlevkivielektrijaama, mille ehitamist rahastati valitsuse garantiiga;
Alandati põlevkiviettevõtete keskkonnatasusid, mille kõrvalmõjuna vähenes Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarve 63% võrra. Seetõttu on takistatud keskkonnaprojektide rahastamine, sealhulgas Euroopa Liidu rahastavate projektide kaasrahastus.
Kukersiidi kütteväärtus on kolm korda madalam kui kivisöe oma, seetõttu tuleb sama energiakoguse tootmiseks kaevandada palju rohkem, põhjustades samavõrra suuremat kahju põhjaveele ja ökosüsteemidele, kaevandades karjäärimeetodil. Kukersiit sisaldab teatud karbonaatseid mineraale, mille tagajärjel on süsinikuheide võrreldes söega umbes 20% suurem. 1 MWh elektrienergia tootmisel põlevkivielektrijaamades eraldub keskmiselt 1,18 tonni CO2. Enam kui 70% Eestis õhku paisatavast CO2-st pärineb põlevkivienergeetikast. Üle 80% Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkiviga. Umbes 80% veekasutusest Eestis läheb põlevkivist elektri tootmise arvele. Sõltuvuse tõttu põlevkivist on Eestil kõige süsinikumahukam majandus OECD riikide hulgas.
14. jaanuaril 2015 esitas Eesti valitsus muutused Elektrituruseadusesse, võimaldamaks Eesti Energial saada subsiidiume, põletades põlevkivielektrijaamades biomassi. Subsiidiumite eeldus on see, et Eesti riik saab müüa oma ülejääva taastuvatest energiaallikatest pärineva energiaosa statistika ülekande korras EL liikmesmaadele, mis on oma taastuvenergiaallikate eesmärkide saavutamisel maha jäänud, nagu näeb ette Direktiivi 2009/28/EC 6. artikkel. Eeldatavalt on statisti
29.05.2018 09:51
Subsiidiumite eeldus on see, et Eesti riik saab müüa oma ülejääva taastuvatest energiaallikatest pärineva energiaosa statistika ülekande korras EL liikmesmaadele, mis on oma taastuvenergiaallikate eesmärkide saavutamisel maha jäänud, nagu näeb ette Direktiivi 2009/28/EC 6. artikkel. Eeldatavalt on statistikaülekandest huvitatud eelkõige Luxemburg, Austria ja Holland. Eesti on varem müünud heitmekvoote Luxemburgile ja Austriale. Elektrituruseaduse eelnõu, mis on läbinud esimese* lugemise Eesti parlamendis, lubab aastas põletada 3,4 miljonit tihumeetrit puitu elektrijaamade kolletes, tootmaks 2,5 TWh elektrienergiat.
Puidu suuremahuline koospõletamine põlevkivikateldes ei ole tegelikult mingil juhul jätkusuutlik, sest:
3,4 miljoni tihumeetri lisandumine 10,4 miljonile tihumeetrile Eestis aastas (2014) raiutavale puidule ületab aastase juurdekasvu, mida Eesti Keskkonnaagentuur hindab 12 miljonile tihumeetrile.
Kirde-Eesti metsadest, kuni 100 km kauguseni põlevkivi põletavatest Narva Elektrijaamadest, ei saa põletamiseks välja raiuda mitte rohkem kui 0,5 miljonit tihumeetrit (Eesti Riigimetsa Majandamise Keskuse hinnang), ilma metsa rängalt üle raiumata, või põhjustamata puidu puudust tööstuse, kohalike koostootmisjaamade ja katlamajade ning kodumajapidamiste jaoks.
Kuna elektrienergia ja soojuse koostootmine ei ole peamises põlevkivielektrijaamas võimalik (kohapeal ei ole ülejääva soojuse jaoks kasutust), on energeetiline efektiivsus vaid 35%; kogu jääksoojus lastakse Narva jõkke.
Eesti näide ei ole Euroopa Liidus ainulaadne. Puitu kasutatakse lisatava kütusena mitmetes Poola söeelektrijaamades. Ka Saksamaa ei ole enam eesrindlik: Angela Merkeli kantsleriks oleku ajal on Saksamaa kaldunud kõrvale oma energiasiirde ja kliimapoliitika teelt. Energiasiirde kiirendamise asemel on taastuvate energiaallikate laienemine aeglustunud ja kaasaegse elektrivõrgu arengut õõnestatakse pidevalt. See näitab, miks Rohelisi on nii hädasti vaja kujundama Euroopa energiapoliitikat. Süsi ja tuumaenergia ei ole jätkusuutlikud ega edenemisele suunatud. Me toetame tuleviku energiaallikaid. Meie vajaduse saab täielikult katta päikese, tuule, vee, püsiva bioenergia ja geotermaalenergiaga. Me tahame täielikult üle minna taastuvatele energiaallikatele, edendada energiaefektiivusust ja -säästlikkust ning lülitada igaveseks välja tuumaenergia.
Riigiabi sel moel, et puidugraanulite koospõletamine põlevkiviga Narva Elektrijaamade kateldes energeetilise efektiivsusega alla 45% loetakse kõlblikuks taastuvenergia statistilise ülekande jaoks, nagu on Eesti valitsuse hiljutine Energiaturu Seaduse muudatuse ettepanek, ei saa lugeda kooskõlas olevaks siseturuga vastavalt Euroopa Liidu Toimimise Leppe artiklile 107(3)(c). Puitbiomassi koospõletamine Narva Elektrijaamade väheefektiivsetes katelseadmetes ei vasta koostootmise efektiivsuse nõuetele Direktiivi 2012/27/EU artiklis 2(34) ja mõjutab ebasoodsalt palju suurema primaarenergia efektiivsusega biomassi põletavaid koostootmisjaamu piiratud siseturul, mistõttu ei tohi Euroopa Komisjon sellist tegevust lubada.
President Juncker lubas teha Euroopa Liidust esinumbri taastuvate energiaallikate osas. Puhta Energia Pakett jääb nõrgaks selle eesmärgi täitmisel, kuid säilitab olemasolevate söe- ja tuumaelektrijaamade privileegid. Nende kavadega on Euroopal ees energiasiirde kaotatud aastakümme. Ainus hea uudis on see, et progressiivsete jõudude mobiliseerumine viis niisuguste heitmestandarditeni, mis peavad ära hoidma vähemalt uute söel põhinevate tootmisvõimsuste ehitamise Euroopas. Komisjon pigistab jätkuvalt silma kinni bioenergia riskide suhtes, jättes kehtestamata jätkusuutlikkust tagavad kriteeriumid biomassist toodetud kütustele. Uued jätkusuutlikkuse meetmed biomassile ei arvesta kliimariskidega, kui kasutatakse allikaid, mis ei ole jäätmed ega tootmisjäägid, ega taga ressursside efektiivset kasutamist. Euroopa Liidul on vastutus joonduda oma poliitikas Pariisi leppe järgi. Selle asemel tehakse järeleandmisi liikmes
29.05.2018 09:53
Selle asemel tehakse järeleandmisi liikmesriikidele ja energiaettevõtteile, mis soovivad jätkata fossiilkütustega, selmet kasutada ära võimalusi, mille annab energiasiire. Euroopa Liidul on vastutus joonduda oma poliitikas sellele, mis Pariisis läinud aastal kokku lepiti.
Pidades silmas riske, mis seotud kildagaasi tootmisega Euroopas, võtame aluseks „Korbachi resolutsiooni“1, mis nõuab meie riikide valitsustelt ja Euroopa Liidult:
Kohest keeldu ilma igasuguste vabastusteta kõigile frakkimise tüüpidele, pidades silmas fossiilsete energiaallikate uuringuid, rakendamist ja kasutamist ning üldist „frakitud“ fossiilenergiaallikate impordi- ja kaubanduskeeldu.
Kaevandamisseaduse ümbervaatamist. Ümbervaatamine peab keskenduma kõrgeimate keskkonnastandardite kindlustamisele ja avalikkuse osavõtu õigustele.
Fossiilenergiaallikatest eemaldumisele, taastuvate energiaallikate arendamisele ja energiaefektiivsuse parandamisele suunatud poliitilise otsuse sisulist rakendamist.
Kutsume kõiki asjassepuutuvaid organeid mobiliseerima oma jõud niisuguste projektide vastu, mis formaalselt teeseldes roheenergia kriteeriumite täitmist, õõnestavad Euroopa jätkusuutliku energia tootmise poliitikat ja Pariisi Lepet:
Kutsume Eesti valitsust üles otsekohe tagasi võtma Elektrituruseaduse eelnõu ja alustama üleminekuprotsessi põlevkivil põhinevalt energiatootmiselt täielikult taastuvatel energiaallikatel põhinevale.
Kutsume Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu üles kasutama kõiki õiguslikke ja poliitilisi vahendeid, peatamaks valitsuste poolt soositud ökoeksitamise (greenwashing) skeemid energiatööstuses, nagu seda praktiseeritakse Eestis.
Kutsume Rohelisi EL liikmesriikides üles olema teadlikud niisuguste skeemide võimalikkusest ja hoidma neid ära kõigi parlamentaarsete ja avalike vahenditega.
Usume kindlalt, et ei ole mõtet ehitada tulevast infrastruktuuri fossiilkütuste jaoks, sellal kui EL on õiguslikult kohustatud Pariisi Leppega saama kogu oma energia taastuvatest energiaallikatest sajandi keskpaigaks. Seetõttu oleme vastu süsinikuheidet lukustavatele projektidele, nagu Nord Stream II, kuna see nõrgendab eesmärki parandada meie energiaefektiivsust ja suurendab Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist.
Anonüümne kommentaar
29.05.2018 10:58
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Energiatarbimine Soomes 2016" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    29.05.2018 16:38
    Nojah, siin näeme, kus tootmisallikad on kenasti erinevad - samas on tuleb koguni 26% puidust. Meil on see vast mingi 3-4%? Tallinna 2 Utilitase katelt, Tartu ja Pärnu ajavad puitu ahju, mis jaksavad, kuid elektriline võimsus seal ju nii väike. Samas ei usu, et ka soomlaste puhul kõikjal tegemist jaamadega, kus ka soojus ära kasutatakse. Sellist kogust soojust lihtsalt ei vaja keegi.
    Samas on ka EE jaamad ju olemuselt soojuselektrijaamad. Paraku pole selle tohutu soojuse kogusega midagi peale hakata. Ehk peaks hoopis sellele keskenduma? Ja ehk peaks EE tegelema suurt soojust vajavate tööstustega? Pelletitootmine tuleb esimesena meelde...
    Aga vakra võiks minna ka Soome rääkima puitu ahju ajamise kahjulikkusest. Saaks vist sissesõidukeelu.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 1 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
29.05.2018 11:32
Iga erakond peab tegema veelgi kaugemale ulatuvad otsused ja kokkulepped peavad välistama Eesti metsade rüüsted eelarve aukude täitmiseks ja toorme väljavedu Eestist tuleb lõpetada. Eesti peab suutma mahavõetud puudest ise mööblit, hinnalist kattevineeri, ehk spooni ja muudki olulist toota, ehitusmaterjali tootmine on lihtlabane asi selle kõige kõrval, mida puust annab teha. Tselluloos on aga asi, mida saab palju enam ja kiiremini kanepimassist, mida peab hakkama oluliselt rohkem kasvatama, rapsi asemel näiteks. Rapsiõli tootmine on otseselt keskkonda ja mullastikku kahjustav tegevus ja seal on keeruline saada mürgivaba õli. Vähemalt seni, kuni pole 100% mahetootmist. Põllumajanduse mahetootmine peab saavutama 10 aastaga 100% taseme, muud valikut ei ole.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega