„Mu vanaisa ja vanaema viidi Siberisse, isa istus kümme aastat vangis, majad võeti ära. Aga kas peaksin jäämagi kibestunuks, rääkima lastele, lastelastele, et venelased on sead ja kaabakad?” ütleb Nõlvak intervjuus Eesti Päevalehele.

„Kristlik kultuur näitab, et eluga on raske edasi minna, kui ei oska andestada. Andestamine ei käi teise, vaid enese hinge pärast,” nendib Nõlvak ja tõdeb, et patiseisus pole õnne.

Nõlvaku sõnul tehakse 1. mail kindlasti midagi õues, Eesti talgutraditsiooni jälgides, aga mida, seda arutatakse novembri jooksul.

„Leppimistantsu me lavastama ei hakka, kuid saame inimesed tuua kokku sadade pisikeste asjade, reaalsete tegevuste kaudu, mis on aluseks muutumisele.”