Mille poolest erineb praegune valimiskampaania eelmistest kohalike valimiste kampaaniatest?

Natuke vara öelda, sest tõsine kampaania on nüüd alles algamas. Siiani erilisi üllatusi pole olnud. Suured erakonnad esinevad oma tuntud stiilides. Aga arvata on, et Tartu valimistele pöörab avalikkus seekord rohkem tähelepanu.

Kaua kestab meie valimistel võitlus Edgar Savisaare, mitte ideede ümber? Näitab see Savisaare tugevust ja teiste nõrkust?

Naljakas küsimus. Ise te siin Tallinnas, ajalehetoimetustes endale seda sisendate tõe pähe ja siis usinalt taastoodate. Savisaar ees ja Savisaar taga... Vaevalt, et kedagi tegelikult Käru või Mäetaguse vallas Savisaare isik ja tema sekeldamised väga huvitavad. Seal on palju praktilisemad mured. Kohalikud valimised toimuvad muide üle Eesti.

Kui meedia viitsiks end mugavast lihtsustusest lahti raputada ja tööd teha, suudaks ta tuua valijateni tegelikkuse, et ka Tallinnas pole valikuküsimus üldse mitte Savisaares. Ka Tallinnas käib võitlus ümber kardinaalselt erinevate ideede. Ümber täiesti erinevate arusaamade sellest, millist pealinna me ikkagi tahame. Kuhu esmajoones peaks minema linna maksumaksjate raha, kelle muredele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, mida sobib linna juhtides teha ja mida mitte.

Kahjuks on meedia ise läinud kergema vastupanu teed ja nokerdanud seni peamiselt vaid plakatite ja telereklaamide esteetika kallal. Ehk see siiski muutub ja me saame lugeda ka põhjalikke persooniintervjuusid suuremate erakondade linnapeaks pürgijatega, kus nad ise ja nende visioonid ükshaaval pilbasteks võetakse. Äkki keegi isegi loeb programme.

Kas Krossi kampaania kui ärplemine on sinu arvates põhjendatud?

Ma ei nimetaks seda ärplemiseks. Olgem ausad - selja taha jäänud neljal aastal leppis ja harjus meedia Keskerakonna ainuvõimu ja linnavalitsuse pressikonverentsidega kui uudisallikaga nii ära, et iga opositsiooni kandidaat peab nüüd otsima mingi oma erilise viisi, kuidas ajakirjandus sellest mugavustsoonist välja tuua. Kui need trikid meedia peal töötavad, siis on järelikult põhjendatud.

Mis on sind käimasoleva kampaania juures kõige enam üllatanud?

Kampaanias seni ei miski, aga on ju ka alles algus. Valimiste juures üldisemalt võib-olla see, kui vähesed soovisid Tallinnas kandideerida väljaspool erakondi. Poolteist aastat väldanud ettevalmistava "tulevärgi" järgi oleks oodanud suuremat tungi. Üllatuseks oli ka sotside liidrite kummaliselt ebakindel veiderdamine teemal kandideerin, ei kandideeri.

Kas ja kes võinuks Reformierakonnal olla Valdo Randpere asemel parim Tallinna linnapeakandidaat?

Kandidaadiks saab alati ikkagi vaid see, kes on hetkel parim.

Meedia läheb kampaania nime all tehtavate trikkidega liiga lihtsalt liimile?

Mu meelest ei peaks valimiste ajal poliitikast, poliitikutest ja poliitikute rääkimist pelgama. Lööge poliitikute sõnumid ja toimetuse analüüsid lahku ja mõlemad valijate ette lahti lauale, las valijad ise otsustavad. Varustage poliitikute jutt oma või asjatundjate kommentaaridega, aga algne sõnum ise peaks olema ka ausalt kättesaadav.

Ei saa loota, et täiesti steriilseks filtreeritud infovoog toodab informeeritud valija, huvi ja osaluse. Pigem toodab see võõrandumise. Ma arvan, et targale rahvale pole toimetustes vaja sellist Pätsi-Eenpalu vaimset ettehooldust teha.

Oluline on ainult, et võistlejaid koheldaks võrdselt.

Kui nõudlik ja süvenemisvõimeline on Tallinna ja üleüldse Eesti valija?

Nagu iga teise Euroopa riigi valija. Mida isiklikumalt asjad inimest puudutavad, seda rohkem on ta sellest huvitatud.

Kuigi kõik erakonnad rõhutavad, et nad eraldi venelaste nimel vaeva ei näe, on just venelased, kes Tallinnas valimistulemuse otsustavad. Miks on venelased teiste poolt unustatud? Või Laari ja Ansipi nn ajaloolised teod ei pane venelasi IRLi ja Reformierakonna poole valima?

Keegi pole kedagi unustanud. Mistahes rahvusest inimesi huvitavad alati olulisel määral igapäevase toimetuleku, töökoha, palga- ja pensionitõusu ja elukvaliteedi paranemise võimaluste teemad ja need on peamised teemad, millega Reformierakonna ja IRLi valitsus on kõik need aastad tegelenud.

Ka Lasnamäe inimesed elavad Reformierakonna ja IRLi valitsuse juhitud Eestis, saavad vanemahüvitist, naudivad madalat maksukoormat ja Euroopa Liidus olemise hüvesid. Kõike seda, mille vastu Keskerakond on sõdinud. Varem või hiljem pääsevad need teemad ka Tallinna vene valijaskonnas maksvusele.

Muidugi on Rahvarindest võrsunud Keskerakonnal venekeelse valijaskonna osas teatud ajalooline eelis, sest nemad olid Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse vastu ja kõigile Nõukogude Liidu ajal siiarännanutele kodakondsuse andmise poolt. See on kindlasti kusagil kodakondsusmurega silmitsi seisnud perede kuklamälus siiani olemas ja aastatega on Vene riigi ja rahadega seotud telekanalis PBK sellele ajaloolisele vundamendile nii öelda terve kirik ehitatud.

Selles osas pole õigusjärgse Eesti Vabariigi erakondadel - Reformierakonnal ja IRLil - loomulikult midagi vastu panna. Aga kui Keskerakonna napp ja pikas vinnas ikkagi vaid ajutine händikäp Tallinna munitsipaalvalimistel oli Eesti riikliku järjepidevuse hind, siis maksaks need erakonnad usutavasti seda ka siis, kui peaksid täna uuesti otsustama.

Kuidas sina suhtud nn peibutuspartide teemasse? Nõustud peaminister Andrus Ansipiga: see on pseudoteema?

Valimiste sihiks on koguda toetust oma poliitilisele programmile, tegevuskavale. Alles teises järgus on oluline, kes saab või ei saa mingi ametiposti selle teostamiseks.

Sisu üle käib võitlus, sõbrad, selle üle, kuhu kulutab linnavalitsus järgmised neli aastat sinu raha. Ehk laenates Rain Koolilt - pole mingeid peibutusparte, on praeguse linnavalitsuse heidutuspardid.

Iga suurele opositsiooniparteile antud hääl viib lähemale linnavalitsuse vahetumisele, isegi kui konkreetse hääle saaja saab volikokku minna alles 2015.

Miks on just SDE ja Reformierakonna vahel kõige tulisem vaidlus?

Ideoloogiad on neil erakondadel väga erinevad. Sotside ideoloogia on rikaste vanemate võsude ideoloogia. Nemad suhtuvad rahasse hooletult ja hoolimatult, sest raha lihtsalt tuleb kuskilt, rikka vanema taskust, kus seda alati on.

Reformierakonna ideoloogia on pigem vaese pere ideoloogia. Iga sent on kallis, selle kulutamist tuleb kogu perega väga kaaluda, sest see on iseenda raske tööga teenitud ja seda on alati napilt.

Aga ausalt öeldes pole märganud mingit erilist vaidlust täna. Sotse pole juba pikka aega üldse eriti märgata. Istuvad urus ja loodavad vist, et riik tuleb nii ise nende punalippude alla.

Kuidas lõpevad Tallinnas valimised?

Kui valijad kontsentreerivad oma hääled neile muutusi soovivatele erakondadele, kelle volikokku pääsemises pole kahtlust, on lootust, et saame uue linnavalitsuse. Kui valijad pihustavad oma hääled laiali valimiskünnisega maadlevate nimekirjade vahel, siis päris kindlasti ei saa.