Olete päris julgelt Keskerakonna kohta sõna võtnud ja isegi erakonna esimees Jüri Ratas on teile kaudselt vastanud. Kas te ei karda, et enda erakonna selge kritiseerimine avalikkuse ees võib teie poliitilisele karjäärile halvasti mõjuda?

Ma ei leia, et ma oleksin Keskerakonda kritiseerinud, vaid kõigest väljendanud seda, mida ma arvan, et suur osa inimestest mõtleb ja mis on minu meelest iseenesestmõistetav. Selge on see, et kui Keskerakonna volikogu enamusele toetuvas linnas esineb küllalt sageli erinevaid korruptsioonijuhtumeid, mis ühel või teisel viisil on selle erakonnaga seotud, siis see erakond peabki endale esitama küsimuse, et mida tuleks teha teisiti või mis on jäänud minevikus tegemata, et see olukord oleks parem.

Nii palju kui ma olen ka oma erakonnakaaslaste reaktsioonidest aru saanud, siis seda mõistetakse ja ka linnapea Taavi Aas on kinnitanud, et linnavalitsus tegeleb vastumeetmete väljatöötamisega. Ma ei arva, et ma oleksin Keskerakonnale oma kommentaarides kuidagi liiga või ülekohut teinud.

Abilinnapea Kalle Klandorf ütles eile seoses Sõle spordikeskuse teemaga, et te ei tea asju ja „lähmerdate” niisama, et te olete noor mees ja küll te oma vigadest õpite. Mida te selle peale vastate?

Ma ei taha kolleegiga linnavalitsusest asuda avalikku sõnasõtta. Ma usun, et kui Kalle Klandorf sellisest esmasest emotsioonist üle saab ja tuleb nädalavahetus ja tal on võimalik rahulikumalt järele mõelda selle üle, mis toimus Sõle spordikeskuses, aga ka laiemalt, siis võib-olla tema järeldused on pisut teistsugused.

Eks see ole üsna loomulik, et esimese asjana tahetakse sellele inimesele, kes ütles midagi, mida ei ole kõige meeldivam kuulda, kuidagi isiklikult halvasti öelda. Ma ei mõista Kalle Klandorfi selle eest hukka, aga see, kas mina olen noor või vana, kas ma oma avalduse mõtlesin hästi läbi või tegin seda emotsionaalselt, ei muuda fakti, et Kalle Klandorfil endal tuleb ikkagi väga tõsiselt analüüsida seda, kas töö Eesti Vabariigi pealinna linnavalitsuse liikmena ja samal ajal selles linnas tegutseva, selle linnavalitsuse poolt rahastatava ja linna spordirajatisi kasutava spordiühenduse juhatuse liikme ja asepresidendina on ikka tegelikult ühildatavad.

Usun, et Kalle Klanforfile võiks abi olla ka sellest, kui ta vaataks, millised piirangud kehtivad Vabariigi Valitsuse ministritele. Tallinna linn siiski moodustab kolmandiku Eesti elanikkonnast ja väga suure osa Eesti majanduselust, et kahtlematult teatud määral on võrreldavad ministri vastutus ja linnavalitsuse liikme vastutus. Valitsuse ministrite kõrvaltegevustega tegelemine on väga piiratud ja ma arvan, et Kalle Klandorf võiks rahulikult selle üle järele mõelda ja ma usun, et ta jõuaks tegelikult sisuliselt samade järeldusteni, kuhu mina olen jõudnud.

Milles väljendub täpsemalt see viga, mille Keskerakond teinud on? Kas tegemist on vale personalipoliitikaga, et tööle võetakse ebaausaid inimesi või tunnevad ametnikud ennast liiga mugavalt?

Ma arvan, et Taavi Aasa lähenemine sellele probleemile on täiesti õige, et siin ei ole võimalik välja tuua ühte, kahte või kolme punkti, mis on valesti tehtud ja mille õigesti tegemisel olukord päevapealt muutuks. Siin on vaja väga süsteemselt mõelda ja läheneda.

Loomulikult on küsimus selles, et tuleb analüüsida ka seda, kuidas oli konkreetselt selle Sõle spordikeskuse puhul juhataja valimise protsess, et selline inimene sai selle spordikeskuse etteotsa. Kindlasti tuleb analüüsida seda, kas linna sisekontrolli teenistus on piisavalt tugev ja sõltumatu, et oma tööd tõhusalt ja hästi teha. Kindlasti tuleb analüüsida ka seda, mida tõi välja oma ettepanekutes Reformierakond ehk siis linna äriühingute nõukogude moodustamise aluseid, aga ka nende liikmete tasustamise küsimust ja nii edasi.

Ma arvan, et see teemade ring on lai ja mina ei ole kaugeltki Tallinnas kõige parem korruptsioonivastase võitluse asjatundja, kaugel sellest. Minu pöördumine oli ajendatud sellest, et justnimelt julgustada linnavalitsust väga tõsiselt analüüsima seda, mis on läinud valesti ja mida tuleks tulevikus teha teisiti.

Milline on teie enda arvamus, et mida siis peaks tegema teisiti, millest peaks kohe pihta hakkama?

Vara öelda. Ma arvan, et see on selline asi, mida ei olegi olnud võimalik uudistekanalite vahendusel omavahel selgeks rääkida. Selleks tuleb ikkagi koguneda ja mõelda koos, et mis need sammud on, mida astuda, et olukord tulevikus paraneks.

Väga oluline on ka see, et mina saan kõneleda enda linnaosas, Põhja-Tallinnas elavate inimeste ja sealse kogukonna nimel. See kogukond kindlasti ka ootab, et neile selgitataks ja tutvustataks seda programmi või neid samme, mida Keskerakond kavatseb astuda, et korruptsiooniriski vähendada. Kindlasti inimesed tahavad teada, et mis siis on linnavalitsuse plaan, kuidas me sellest olukorrast nüüd siis välja tuleme.

Kui vaadata, kui palju on Tallinna linnavalitsuse ametnikel ja Tallinnale kuuluvate ettevõtete juhtidel korruptsioonijuhtumeid olnud, siis mis te arvate, kas see on nüüd ilmsiks tulev Edgar Savisaare nii-öelda pärand või millest see võib tingitud olla?

Edgar Savisaare roll selle olukorra kujunemises on kindlasti olemas, aga ma arvan, et sellest ei ole täna enam põhjust rääkida. Edgar Savisaar on Tallinna linna juhtimisest eemal juba väga mitmeid aastaid, seda esmalt tervislikel põhjustel, seejärel juriidilistel põhjustel ja nüüd peale valimisi juba on täievoliline ja uus linnavalitsus. Minevikku enam muuta ei saa, muuta saab ainult oma käitumist ja tegutsemist olevikus ja tulevikus.

Teie arvates on Taavi Aas korruptsioonijuhtumitele adekvaatselt reageerinud?

Mina näen, et Taavi Aas tahab seda probleemi lahendada ja ka mina soovin, et tal see õnnestuks. Mis seal salata, ma väga toetasin seda mõtet, et Taavi Aasast saaks Keskerakonna linnapeakandidaat. Kui selgusid teiste erakondade linnapeakandidaadid Rainer Vakra ja Kristen Michal, siis ei olnud mul vähimatki kahtlust, et Taavi Aas on kindlasti neist kõige õigem inimene peale valimisi linnapea tööd tegema. Ma toetan teda jätkuvalt ja usun, et kui ta tõesti sel teemal väga tõsiselt selle asja kätte võtab, siis ma usun, et see on korda tehtav.

See ei tähenda, et Tallinna-suuruses linnas ei ole enam tulevikus mitte kunagi mitte ühtegi korruptsioonijuhtumit ja arvata võib, et kiirelt seda olukorda muuta ei ole võimalik. Aga kindlasti on võimalik saavutada olukord, kus selliseid intsidente esineks oluliselt vähem ja kui nad esineksid, siis nad ei oleks niivõrd otseselt seotud just Keskerakonnaga.

Kui rääkida veel linna sisekontrolli teenistusest, siis kas selle tööga võib teie arvates üldjoontes ikkagi rahul olla või mitte?

Ühelt poolt olles nendega koostööd teinud näiteks Salme kultuurikeskuse olukorra lahendamisel pean ütlema, et kahtlematult linna sisekontrolör on väga professionaalne ametnik ja tema teenistus tegutseb efektiivselt ja tuleb seatud ülesannete täitmisega üldjuhul toime.

See, et neid juhtumeid siiski endiselt on esinenud ja sedavõrd sageli on ette tulnud, kindlasti peaks panema mõtlema ka selle peale, kas sisekontrolli teenistus vajab veel täiendavat tugevdamist ja võib-olla ka suuremat sõltumatust.

Praegusel hetkel linna sisekontrolör tegutseb linnavalitsuse juures. Riigis on need asjad korraldatud pisut teisiti, riigikontroll valitsuse liikmete sõna kuulama ei pea. Võib-olla tuleks kasutada seda olukorda, kus Keskerakond on korraga nii Eesti suurimas omavalitsuses kui ka riigis võimul, et õppida riigi praktikatest, kuidas on riigiasutustes tagatud korruptsioonivastane võitlus ja ka see et inimestel ei tekiks huvide konflikte ja ei oleks olukordi, mida on võimalik mitmeti tõlgendada.