Rahvusringhääling sündimas

Ringhäälingunõukogu kiitis heaks Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) moodustamise töörühma poolt esitatud strateegiadokumendi Rahvusringhäälingu loomiseks.

Töörühm on seisukohal, et ERR tuleb moodustada avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Töörühm toetab uue, Eesti Rahvusringhäälingu seaduse koostamist, mille vastuvõtmisest sõltub ühinemise teostumine. Samuti on ühinemine mõttekas vaid juhul kui tagatakse piisav ja pikaajaline rahastamine.

Rahvusringhääling tuleb töörühma hinnangul luua integreeritud organisatsioonina. Keskseim sünergiavõimalus on administratiivfunktsioonide ja uudisteteenistuse ühendamine. Arvestades seda ning tänaseid Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ruume, nende hetkeseisu tehnilise ja üldise kulumise osas, on töörühma arvates optimaalne lahendus uue, ühtse Ringhäälingumaja ehitamine.

Rahvusringhäälingul on keskne roll Eesti digiteerimise protsessi läbiviimisel. See on vajalik muuhulgas ka Euroopa tehnikaga ühilduvuse tagamiseks. Samuti mitmekesistab digiteerimine võimalusi saadete edastamiseks. Üks kulukaid, aga hädavajalikke protsesse on Eesti rahvusliku kultuuripärandi, arhiivimaterjalide digiteerimine.

Ringhäälingunõukogus heaks kiitmise järel saadetakse strateegiadokument koos lisadega Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Rahvusringhäälingu moodustamise komisjonile, kes edastab selle valitsusele seisukohavõtuks. Sellele eelneb ka dokumendi avalikustamine. Töörühma kuulusid Jaak Allik, Andres Jõesaar, Tiit Kasemetsa, Aavo Kokk, Tarmo Krimm, Jaanus Kõusaar, Juhan Paadam, Ilmar Raag, Ain Saarna, Katrin Saks, Joel Sarv, Tiit Sinissaar, Hagi Shein,Ela Tomson ja Hannes Valdma.

Töörühma juhtis Juhani Seilenthal.