Rahvastikuteadlane: rahvaarv võib olla arvatust ka suurem
Tallinna ülikooli Eesti demograafia instituudi direktor Luule Sakkeus rääkis Delfile, et paljud välismaal töötavatest ja õppivatest inimestest registreerivad end välismaa rahvastikuregistrisse. Samas on nad oma Eestis elava perega leibkondlikus seoses ja käivad perel regulaarselt külas, mistõttu rahvastiku arvestamise põhimõtete alusel kuuluvad nad Eesti rahvaarvu sisse.
Näiteks Eesti ja Soome rahvastikuregistrid teevad Sakkeuse sõnul koostööd. Kui Eestist läheb inimene Soome tööle, siis peab ta end kirja panema sealsesse rahvastikuregistrisse; seda tehes võetakse inimene aga Eesti rahvastikuregistrist välja.
Sakkeuse hinnangul on oluline, kas inimene on Soome elama kolinud või käib seal ainult tööl. Kui inimese leibkond on Eestis ja ta käib regulaarselt siin, siis on tegu pendelrändega, mis on arenenud maades tavapärane rändemuster. Pendeldav inimene peaks aga Sakkeuse hinnangul olema Eesti rahvastiku koosseisu arvatud.
Sama kehtib Sakkeuse sõnul inimeste kohta, kes lähevad kasvõi viieks aastaks välismaale õppima või õpetama. „Kõikide nende puhul tuleb arvestada, et nad ei ole aasta lõikes terve aasta ära, vaid tulevad suvel kolmeks kuuks Eestisse,“ selgitas Sakkeus, miks välismaale läinud inimesed ei ole riigi jaoks kadunud. Pigem on välismaal elamine-õppimine Sakkeuse sõnul kasulik.
Välismaale igaveseks minejaid on Sakkeuse hinnangul erandlikud. „Tänapäevases rändemustris on igaveseks ärakolimine väga vähe esindatud, see iseloomustab pigem immigrante. Pendelränne on rändekäitumise tavamuster,“ sõnas Sakkeus.
Probleem on rahvastikuteadlase hinnangul aga selles, et statistiliste vahenditega ei osata praegust pendelrännet täpselt arvestada. „Selleks peaksime pikemaajaliselt jälgima, kui paljud neist, kes on kümne aasta jooksul ära käinud, on tagasi tulnud. Uuringute andmetel omab Eestis küsitletutest 15 protsenti välismaal töötamise kogemust, aga nüüd on nad tagasi siin,“ kõneles Sakkeus.
Sakkeus loodab, et aasta viimasel päeval algav rahvaloendus aitab tuvastada, kui palju on leibkondi, mille liige käib välismaal tööl. Lisaks kutsub rahvastikuteadlane üles välismaal olevaid õppureid osalema e-loendusel, et saaks välja arvutada, kui paljud on käinud ära, et tagasi tulla.
