Riigisiseselt toimub rahvastiku arvu muutumine erineva kiirusega. Paremas seisus on rahvastiku olukord Harjumaal ja Tartumaal, neile järgnevad Raplamaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa.

Ülejäänud maakondi iseloomustab selgelt negatiivne rahvastikuareng – elanike arvu keskmisest kiirem kahanemine ja eakate osakaalu suurenemine. Ennekõike Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti maakondades - Läänemaal ja Hiiumaal.

Noorte ränne mõjutab positiivselt enim rahvastikustruktuuri Harjumaal ja Tartumaal, kus on soodsam rahvastiku vanuskoostis ja keskmisest aeglasem vananemine.

Eakate osakaal suureneb kõige kiiremini Ida-Virumaal ja Läänemaal.

Maakonnakeskustest kaugemal paiknevad ning ääremaalised ja ääremaastumise riskiga omavalitsusüksused kaotavad elanikke kõigis maakondades: elanike arv võib prognoosiperioodil väheneda kuni 38 protsenti ja eakate osakaal suureneda 28 protsendini.