Rahvas hindab emapalka

Üle kolmandiku Eesti elanikest peab laupäeval aastast võimulolekut tähistava Juhan Partsi valitsuse seni suurimaks saavutuseks vanemapalga kehtestamist ja valitsuse perepoliitikat.

“Paistab, et valitsuse mure Eesti rahva püsimajäämise üle on inimestele rohkem hinge läinud kui maksupoliitilised reformid,” kommenteeris Eesti Päevalehe tellitud põhjaliku küsitluse korraldanud Emori sotsioloog Tõnis Saarts.

Vanemapalk ja lastetoetuste tõus edestas kindlalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusu ning otsust langetada üksikisiku tulumaksu järgmisest aastast, kirjutas Eesti Päevaleht.

Emapalka peavad valitsuse suurimaks saavutuseks rohkem naised ning noored inimesed. “Ühesõnaga ühiskonnagrupp, keda see otseselt puudutab,” märkis Saarts.

Ühtegi eriti suurt valitsuse ebaõnnestumist ei osanud küsitlusele vastanud välja tuua. Üle poole vastanutest ei osanud spontaanselt midagi välja tuua. Kuus protsenti vastanutest tõi välja viljavarguse, mis oli eriti aktuaalne teema just küsitluse ajal, ning neli protsenti nimetas suutmatust lahendada sotsiaalprobleeme, mida võib ette heita põhimõtteliselt igale valitsusele.

Peaminister Juhan Partsi populaarsus on kuue kuuga tipust viiendale kohale langenud, tema koha haaras ministrite populaarsusreitingus küsitluse ajal veel ainus naine valitsuses, välisminister Kristiina Ojuland.

“Ei tohi unustada, et küsitlus toimus siis, kui viljavarguse lugu avalikkuse ette tuli ja loomulikult heitis see varju eelkõige peaministrile ja tema erakonnale,” ütles Saarts.

Tähelepanu väärib, et tervelt 59 protsenti mitte-eestlasi ei osanud anda ministrite tegevusele hinnangut. “See lubab oletada, et valdav enamus mitte-eestlastest tegelikult ei teagi valitsuse liikmetest ega nende tegemistest suurt midagi,” ütles Saarts.

Samuti ei tunneta rahvas, et valitsuse juhtiva jõu Res Publica lubatud “uus poliitika” vähemalt eetilisuse või vastutustunde poolest eriti toimiks, selgus samast küsitlusest.

“Vähemalt pole võimulolijad suutnud rahvast seda uskuma panna,” ütles küsitlusfirma Emor sotsioloog Tõnis Saarts. “Seda on ka raske teha, sest arusaamad poliitikutest kui vastutustundetutest, korruptiivsetest ja omakasupüüdlikest inimestest on Eesti ühiskonda selleks liialt sügavalt juurdunud. Paari ministri tagasiastumine siin kohest revolutsiooni kaasa ei too.”

Kui Juhan Partsi valitsus võimule tuli, siis lubas ta, et muudab senist poliitikategemise stiili. See tähendas, et poliitika pidi muutuma senisest eetilisemaks ja poliitikud vastutustundlikumaks.

Valdav enamik küsitlusele vastanutest leidis, et muutunud pole midagi, kõik on jäänud samaks nagu ennegi. Vaid 17 protsenti leidis, et poliitikud on muutunud eetilisemaks. Enam-vähem sama paljud arvasid aga jälle vastupidist, et poliitika on läinud veelgi ebaeetilisemaks ja poliitikud vastutustundetumaks.