Rahvarinde muuseumi seni põnevaim eksponaat: isemeisterdatud sinimustvalge

 (24)
Balti kett
Balti kett

Rahvarinde asutamiskongressi 25. aastapäeva puhul avab tänavu 1. või 2. oktoobril uksed Rahvarinde muuseum. Eksponaate saab vaadelda varem Ahhaa keskust võõrustanud Tallinnas Vabaduse Väljaku alustes ruumides.

Hetkel seisavad ruumid veel tühjana ja käimas on ettevalmistused – eeskätt eksponaatide kogumine. Rahvarinde muuseumi kuraatori Helen Lausma-Saare sõnul on ka inimeste aktiivsus suve tulekul hoogustunud. „Käiakse enam suvilates, koristatakse keldreid ja pööninguid, kust võib leida väga palju huvitavat, mida muuseumis tollest ajast eksponeerida,“ julgustas muuseumi kuraator inimesi kevadist ja suvist suurpuhastust tehes vanad asjad ka selle pilguga üle vaatama ning tolleaegseid asju mitte muu rämpsuga minema viskama.

Põnevamatest asjadest, mida inimesed on muuseumi tarbeks Rahvarinde ajast annetanud, tõi Lausma-Saar välja tolleaegse lipu. „Ehk üks kõige emotsionaalsemaid eksponaate on kodutehtud Eesti lipp. Proua Tallinnast õmbles ise kolmest kangast lipu. Valge ja must kangas olid olemas, aga sobilikku sinist kangast polnud. Sinine riidevärv telliti hoopis Pärnust. Pärast sobiliku värvi hankimist, riide värvimist ja kolme kanga kokkuõmblemist oli valminud Eesti lipp. Lipp oli sedavõrd armas, et lehvis proua maja küljes veel aastaid,“ tõi kuraator näite inimeste heatahtlikkusest ja valmidusest enda jaoks kalleid esemeid ka teistele vaatamiseks välja panna.

Seotud lood:

Rahvarinde muuseumi tarbeks on annetatud veel erinevaid tolleaegse temaatikaga (nagu Laulupidu, Balti kett jne) seonduvaid märke, plakateid, trükiseid, fotosid ja postreid. Suurematest esemetest tõi kuraator välja sidetehnika.

Miks Lausma-Saar just suvilad ja keldrid võimalike leiukohtadena välja tõi, oli see, et üks härra just oma keldrist temaatilise loosungi leidis. „Ei teadnudki, et ta seal on,“ vahendas kuraator härra sõnu.

Muuseum ootab Rahvarindega seotud esemeid ka edaspidi

Tõenäoliselt võetakse muuseumi kasutusse 250–270 ruutmeetrit ning rajatakse sissepääs Vabaduse väljaku trepi poolsesse külge.

Tänavu aasta alguses ütles projekti peavastutaja Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb, et muuseumi peamiseks eesmärgiks on tutvustada Rahvarinde olemust. „Eesti ajaloos on RR olnud kõige suurem rahvalik liikumine, mis aitas kaasa omariikluse sünnile. See liikumine näitas, et ühinedes on inimesed nii tugevad, et on võimelised kas või mägesid liigutama. Loodava muuseumi eesmärk ongi näidata, kui tugev võib olla rahvas, kui tegutseb ühe eesmärgi nimel.“

"Rahvarinde liikumise põhikangelaseks oli aktiivne kodanik ja sellepärast korjame kõike, mis on seotud selle aja emotsioonide ja mälestustega. Kui keegi soovib juba praegu midagi muuseumile annetada, võiks pöörduda Tallinna Kesklinna valitsuse poole,“ ütles Korb.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare