Rahvaloendusel mitteosaleja peab maksma sunniraha
Sunniraha on aga päris viimane abinõu, mida loendusmeeskond väga loodab, et kasutama ei pea. Oluline on, et Eesti rahvas saaks kirja. Just selleks on loodud ka e-loenduse võimalus, et igaüks saaks rahvaloendusel osaleda talle sobival ajal ja kohas.
Kui inimene e-loendusel ei osale, tuleb teda külastama rahvaloendaja. Kui ta ka rahvaloendajale vastamisest keeldub, siis rahvaloendaja kõigepealt selgitab, miks loendusel osalemine on vajalik. Kui inimene siiski lõplikult keeldub, alles siis rakendatakse seadusega ette nähtud abinõusid.
Rahva ja eluruumide loendust korraldatakse vastavalt riikliku statistika seaduses (RT I 2010, 41, 241) ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses ((EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008) rahva ja eluruumide loenduste kohta sätestatule. Riikliku statistika seaduse §23 paneb isikutele kohustuse rahva ja eluruumide loendusel osaleda.
Riikliku statistika seaduse §39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete esitamata jätmise korral. Sel juhul võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot.
Nimelt, praegu on kirjas: Riikliku statistika seaduse §39 sätestab ettekirjutuse tegemise andmete esitamata jätmise korral. Sel juhul võib riikliku statistika tegija kohaldada sunniraha, mille ülemmäär on kuni 2000 eurot. REL 2011 kommunikatsioonispetsialisti Karin Volmeri sõnul ei määrata sunniraha mitte koheselt andmete esitamata jätmise korral, vaid siis, kui jääb täitmata ka ettekirjutus.
