Rahvaliit: võrdsete võimaluste eest
Ükski erakond ei vaidlusta esimest kolme põhimõtet, seejuures on valimiste ajal alati esiplaanile seatud majanduse kiire areng kui edu võti. Eesti majandus on viimastel aastatel tubli arenguhoo sisse saanud, kasvanud on inimeste tööhõive ja sissetulekud, ettevõtete tulud ja ka riigi- ning valdade-linnade eelarved. Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse kindlustab meie välisturvalisust. Riigi kestmiseks on aga vähemalt sama oluline inimeste sisemine turvatunne.
Rahvaliit on Eesti ainus erakond, kes on alati seisnud ühiskonna sidususe suurendamise ja Eesti ühtlase arengu eest, kus üht piirkonda ei eelistata teisele ega mõnd elanikegruppi peeta teistest ülemaks. Õiglase ja tugeva riigi kontseptsioonile toetudes tegi Rahvaliit viimasel neljal aastal valitsuskoalitsioonidesse kuuludes ära suure töö, et Eesti riik looks kõigile inimestele vaba arengu võimaluse, pakuks turvalisust ja toetust rasketel hetkedel, tugevdaks kogu Eesti rahva ja riigi tulevikukindlust.
2003. aasta Riigikogu valimiste eel lubas Rahvaliit tõsta tulumaksuvaba miinimumi kahekordseks, anda peredele alates teisest lapsest tulumaksusoodustusi, tõsta keskmise vanaduspensioni 3000 kroonini ja tagada, et põllumeestele makstakse otsetoetusi Euroopa Liiduga kokku lepitud maksimummääral. Kõik need ühiskondliku õigluse tagamisele suunatud lubadused on täidetud, lisaks suurenes Rahvaliidu poliitiliste pingutuste tulemusena viimastel aastatel kiiresti riigieelarveline tugi omavalitsuste eelarvetele, mitmekordistusid toetused maaelule ja keskkonnakaitsele. Ükski teine erakond ei ole soovinud näha riigi kui terviku arengut ega suutnud täita valijatele antud lubadusi.
Rahvaliit on sõnapidaja erakond, kes suudab kindlustada Eesti rahva ja riigi tuleviku. Välisturvalisus ja kiire majanduskasv loovad võimalused heaolu kasvuks, aga kõigi inimesteni jõuab see üksnes elluviidud poliitilise tahte tulemusel. Rahvaliit on valitsuses olles tõestanud — meil on see tahe olemas! Rahvaliit on valmis jätkama Eesti riigi ja rahva heaks tehtavat tööd, vaid meie osalusel on võimalik ehitada üles tänapäevane ja euroopalik võrdsete võimaluste Eesti! See on kõigi Eesti inimeste huvides tegutsedes tugev ja õiglane, edasipürgiv ja põhiväärtustele tuginev Eesti riik.
VALI RAHVALIIT — VALI VÕRDSETE VÕIMALUSTE EESTI!
TUGEV RIIK
Võrdsed elutingimused kõikjal Eestis
Rahvaliidu eesmärgiks on tagada Eesti piirkondliku arengu ühtlustamine:
Muudame kõik tähtsamad riigi- ja vallateed tolmuvabaks, suurendame kütuseaktsiisist kohalikele omavalitsustele teeremondiks suunatava osa 30 protsendini. 2011. aastal on see ligi 1,5 miljardit krooni.
Ehitame hiljemalt 2015. aastaks valmis Tallinna-Tartu neljarealise maantee, mis kujuneb Lõuna- ja Põhja-Eestit ühendavaks arengukoridoriks. Vajadusel emiteerime selle rahastamiseks riiklikud võlakirjad.
Rajame Saaremaaga püsiühenduse loomiseks silla.
Alustame Euroopaga kiirraudteeühenduse rajamist.
Loome riigi toel võimaluse internetiühenduse kasutamiseks kogu Eesti territooriumil.
Suurendame tulumaksust valdade ja linnade tuludesse kantavat määra igal aastal 0,1 protsendipunkti võrra ja kasvatame valdade-linnade eelarvete tasandusfondi vähemalt samas tempos riigieelarve keskmise kasvuga.
Toetame riigieelarvest KOV haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuid.
Inimkeskne riigiehitus
Rahvaliit peab tähtsaks rahva otseosaluse suurendamist riigi valitsemisel ja riigi poolt rahvale loodavat kindlustunnet: riigiehitus peab olema suunatud võrdsete arengutingimuste loomisele kõigile inimestele ja kõikjal Eestis:
Teeme ettepaneku panna rahvahääletusele Põhiseaduse parandus, mis annab rahvale õiguse Eesti Vabariigi presidendi otsevalimiseks.
Taotleme valitava maavanema juhtimisel toimiva regionaalse omavalitsustasandi loomist maakondlike omavalitsusliitude baasil koos seaduse alusel sinna üleantud funktsioonide ja vajalike vahenditega.
Toetame Eesti ühinemist eurotsooniga ainult tingimusel, et kroonid vahetatakse eurodeks praegu kehtiva kursiga 15,6466 krooni euro eest.
Olulised infrastruktuuriettevõtted (Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam) peavad kuuluma Eesti riigile, Eesti riigimetsa ei erastata.
Toetame ajateenistusele ning rahva kaitsetahtele tuginevat moodsalt relvastatud kaitseväge.
Viime ellu erinevate rahvusgruppide positiivsele lõimimisele suunatud ning rahvustevahelisi pingeid ja vaenu õhutavaid aktsioone välistavat rahvuspoliitikat.
Algatame Euroopa Liidu direktiividel põhineva võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmise.
Taotleme 1941. aastal Saksamaale ümberasunute probleemi lahendamist viisil, millega ei laiendataks vara tagastamisel õigustatud subjektide ringi ega sunnitaks Eesti rahvast tagastama või kompenseerima võõrvõimude vaheliste lepingute alusel Eestisse mahajäetud vara.
Toetame kodanikuühiskonna igakülgset arengut läbi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni (EKAK), kaasates kolmandat sektorit otsustusprotsessidesse ning soodustades kodanikualatuslikke ühenduste kultuurilist tegevust.
Igaühele tagatud turvalisus
Rahvaliidu eesmärk on tagada kiirabi, politsei ja päästeteenistuse kohalolek ning kiire ja efektiivne reageerimisvõime kogu riigi territooriumil:
Tõstame politsei-, pääste- ja kiirabitöötajate palga nelja aasta jooksul kahekordseks.
Kindlustame alalise konstaablipunkti olemasolu kõigis linnades ja valdades.
Investeerime politsei- ja päästeteenistuse (k.a merereostustõrje vahendid) tehnilise varustatuse parandamiseks igal aastal vähemalt 300 miljonit krooni.
ÕIGLANE RIIK
Kõigile lastele võrdsete arenguvõimaluste loomine
Rahvaliit peab oluliseks tõsta noorte perede turvatunnet tuleviku ees, et julgustada neid lapsi saama:
Kindlustame 2- kuni 7-aastastele lastele tasuta lastesõime- või -aiakoha, maksame lasteasutuse keskmise pearaha ulatuses hüvitist vanemaile, kellele kohalik omavalitsus ei suuda lastesõime- või –aiakohta pakkuda või ei võimalda lapse tervislik seisund lastekollektiivis osalemist.
Laste võimaluste võrdsustamiseks koolielus osalemisel toetame koole 2000 krooniga aastas õpilase kohta tasuta spordi- ja esinemisvarustuse ning spordi- ja kultuuriürituste pakkumiseks õpilastele.
Lastele huvihariduse võimaldamiseks hüvitame riigieelarve baasil õpilase poolt valitud ühe vabaaine (sh muusika-, kunsti- ja spordikoolides õpetatavad erialad) õppemaksu kõigil põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel.
Lapsevanema töö väärtustamiseks tõstame vanemahüvitise alammäära miinimumpalga tasemele ja pikendame vanemahüvitise maksmist lapse kaheaastaseks saamiseni.
Suurendame vanemliku hoolitsuseta laste kasvatamiseks ettenähtud summad tasemele, mis tagab neile võimaluse edukaks arenguks ühiskonna täisväärtusliku liikmena.
Tervise hoidmine ja kaitse
Rahvaliit seab eesmärgiks saavutada edu haiguste ennetamises, varasel diagnoosimisel ja tervishoiule juurdepääsu osas, mis algul nõuab täiendavaid ressursse aga pikas perspektiivis hoiab neid kokku:
Peame õigeks tagada riigi poolt üldarstiabi kättesaadavus igale Eesti elanikule.
Toetame regulaarse terviskontrolli süsteemi loomist, sest odavam on ravida õigeaegselt avastatud haigust.
Tagame regulaarse hammaste kontrolli ja hambaravikulude kompenseerimise inimesele haigekassast 1000 krooni ulatuses aastas.
Töötame välja rahastamisskeemi haiguste õigeaegseks raviks, lähiaastatel ravijärjekordade lühendamiseks eraldatav lisaraha toob pikemas perioodis kokkuhoiu.
Kindlustame arstide ja õdede palkade viimise tasemele, mis annab neile kindlustunde Eestisse tööle jäämiseks.
Toetada erivajadustega inimeste elukvaliteedi tõstmiseks lisavõimaluste loomist rehabilitatsiooniteenuste ja abivahendite toetamiseks. Toetame puuetega inimeste toetuste tõstmist vähemalt kahekordseks.
Suurendame tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s vähemalt 6,5 protsendini.
Inimväärne pensionipõlv
Rahvaliit suhtub Eesti eakatesse elanikesse lugupidamisega ja nõuab seda ka teistelt erakondadelt:
Kehtestame õiglase pensioniindeksi, mille kohaselt iga täistööajaga töötava ja vähemalt alam- ning kuni keskmist palka saava inimese pensionikindlustuse aastakoefitsient on üks.
Tõstame keskmise vanaduspensioni 2011. aastaks 6000 kroonini kuus ning töövõimetus- ja toitjakaotuspensione samas tempos vanaduspensioniga.
Laste kasvatamine on töö — iga täisealiseks kasvatatud lapse eest lisatakse ühele vanematest kolm pensioniaastat.
EDASIPÜRGIV RIIK
Jätkusuutlik maksupoliitika
Rahvaliidu jaoks on maksupoliitikas põhiline riigi majanduse pikaajalise kasvu toetamine:
Ökoloogilise maksureformi süvendamiseks maksustame loodusressursside kasutamist ja looduse saastamist, et vähendada madalapalgaliste ja lastega perede otseseid makse.
Stabiliseerime maksukoormuse Eestis järgmiseks neljaks aastaks tasemel 33 protsenti SKP-st, et anda ettevõtetele aega globaalse konkurentsiga kohanemiseks.
2,5-kordistame nelja aastaga tulumaksuvaba sissetuleku 2000 kroonilt 5000 kroonile kuus.
Madala maksukoormuse säilitamise nimel emiteerime vajadusel suurte investeeringute (Tallinn — Tartu neljarealine maantee, Saaremaa sild, rahvusvaheline kiirraudtee jms) rahastamiseks ja Euroopa Liidu infrastruktuuriprojektide kaasrahastamiseks riiklikke võlakirju, pakkudes Eesti rahvale säästmis- ja teenimisvõimalust.
Taastame ettevõtete tulu õiglase maksustamise, maksustades ka Eestist väljaviidava kasumi.
Rohelise elustiili toetamine
Rahvaliidu eesmärk on allutada kõigi tähtsate loodusvarade kasutamine rangele kontrollile vastavalt ühiskondlikult aktsepteeritud arengukavadele:
Taastumatute loodusressursside säästmiseks suuname teadus- ja arendustegevuse taastuvenergia uurimisele ning rakendamisele. Tagame taastuvenergia osatähtsuse kasvu 2011. aastaks vähemalt 10 protsendini energiabilansis.
Eesti tähtsaima maavara — põlevkivi — kasutamine otsustatakse laia ühiskondliku kokkuleppe alusel ja vormistatakse rangelt kontrollitava arengukavana. Enne arengukava heakskiitmist Riigikogus ei väljastata ühtki põlevkivi kaeveluba.
Toetame metsaomanikke metsa taastamisel ja säästlikul kasutamisel, sealhulgas toetame loodusturismi ja looduskaunite terviseradade arendamist.
Transpordi looduskahjulikkuse vähendamiseks arendame raudteetransporti nii Eesti sees kui ühenduses Euroopa Liidu teiste piirkondadega.
Rahvuslikest huvidest lähtuv välispoliitika
Rahvaliit tähtsustab Eesti väheste ressursside keskendamist rahvusliku julgeoleku tagamise võtmevaldkondadele Euroopa Liidu naabruspoliitikas, Euroopa Liidu ühtse välispoliitika väljaarendamisel ja rahuvalvemissioonides osalemisel:
Toetame uuenevat Euroopa Liitu kui suveräänsete riikide ühendust, kus jätkuvalt järgitakse euroopalikke väärtusi, sealhulgas liikmesriikide võrdse kohtlemise, lähimus- ja solidaarsuspõhimõtteid ning kus on tagatud keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilimine.
Riigi julgeoleku kindlustamisel hindame kõrgelt Eesti kuulumist NATO-sse ja tihedat koostööd USA-ga, mida peame tähtsaimaks strateegiliseks partnerlussuhteks Euroopa Liidu kõrval.
Peame vajalikuks kiiret edasiminekut normaliseerimaks kahepoolseid majandussuhteid Venemaaga ja saavutamaks piirilepingu jõustamist.
Tõhustame koostööd ÜRO ja tema juures tegutsevate organisatsioonidega.
PÕHIVÄÄRTUSTELE TUGINEV RIIK
Hariduse edendamine
Rahvaliidu eesmärk on kindlustada kvaliteetne ja võimetekohane tasuta haridus kõigile lastele ja noortele sõltumata nende elukohast või vanemate sissetulekust:
Rakendame tudengipalga kõigile nominaalajaga riiklike koolitustellimuskohti omavate õppekavade järgi õppivatele üliõpilastele. Bakalaureuseõppes on see 2000 krooni ja magistriõppes 3000 krooni kuus, kutsekooliõpilastele tuleb maksta õppetoetust kuni poole miinimumpalga ulatuses.
Heade õpetajate hoidmiseks tõstame õpetajate keskmise palga nelja aasta jooksul kahekordseks.
Kompenseerime maal elavate koolilaste vanematele interneti püsiühendusega ühinemiseks vajalikud seadmed.
Kõrgharidusele ligipääsu tagamiseks kõigile võimekatele noortele kindlustame riikliku koolitustellimuse tasuta õppekohad kõrgkoolides vähemalt praegusel tasemel (igal aastal võetakse tasuta õpikohale vähemalt 6300 üliõpilast), mis tähendab tasuta õppijate osatähtsuse kasvu üliõpilaskonnas laste arvu üldise vähenemise tõttu.
Üliõpilastele normaalsete õpitingimuste loomiseks investeerime kõrgkoolide väljaehitamisse määral, mis tagab 2012. aastaks kõigile Eesti avalik-õiguslikele kõrgkoolidele ning nende regionaalsetele kolledžitele nüüdisaegse õppebaasi ning sotsiaalse infrastruktuuri.
Kultuuri hoidmine
Rahvaliit toetab eesti keele ja Eesti rahvuskultuuri kui rahvuse püsimajäämise aluse ja rahvaspordi kui rahva tervise tagaja tugevdamist kogu Eesti territooriumil:
Peame vajalikuks õigusliku regulatsiooni väljatöötamist ja praktiliste meetmete rakendamist vaimse kultuuripärandi kaitseks.
Kultuuri suurehitusena Lõuna-Eestisse ehitame valmis Eesti Rahva Muuseumi.
Käivitame riikliku investeeringuabi programmi igasse maakonnalinna nüüdisaegse ujula, jäähalli ja tennisesaali ehitamiseks.
Suurendame riigipoolset abi professionaalse kultuuri loomisele ja toomisele Tallinnast ja Tartust kaugemale, eriti Lõuna-Eestisse, Ida-Virumaale ja saartele.
Laiendame ja tugevdame rahvakollektiivide juhtide riigipoolse materiaalse ja metoodilise toetamise süsteemi.
Tõstame riigieelarvelist toetust uute raamatute ostmiseks rahvaraamatukogudele võrdeliselt iga-aastase eelarve kasvuga.
Laiendame rahvakultuuri kollektiivide juhtide riigipoolse materiaalse ja metoodilise abistamise võrgustikku.
Kahekordistame muinsuskaitse objektide restaureerimiseks ettenähtud summasid.
Eesti toit on osa rahvuskultuurist, Rahvaliit toetab eesti toidu populariseerimist.
Maaelu väärtustamine
Rahvaliit rõhutab aastateks 2007-2013 koostatud maaelu arengukava olulisust. See kava on suunatud toetama Eesti põliselanike võimalusi oma kodukohtades:
Maksame põllumajandustootjatele konkurentsivõime tagamiseks Euroopa Liidus täiendavaid otse- ja investeeringutoetusi Euroopa Liiduga liitumislepingus maksimaalselt lubatud määral.
Toetame täiendavalt talude ja mikroettevõtete konkurentsivõime tõstmist ning mittepõllumajanduslikku tootmist maapiirkondades.
Koostöös kindlustusettevõtetega ja riigi toel loome saagikindlustussüsteemi. Toetame kindlustuspreemiate maksmist riigi poolt vähemalt 50 miljoni krooniga aastas, mis peaks tagama võimalikult suure osa tootjate liitumise kindlustussüsteemiga.
Väärtustame keskkonnasõbralikku majandamist ja loodussõbralikke tootmisviise, mahetootmise toetamisel eelistame kaubatoodangut pakkuvaid ettevõtjaid.
Astume Euroopa Liidus samme toetuste ühtlustamiseks vanade ja uute liikmesriikide vahel ja taotleme tootmispiirangute vähendamist ja kaotamist (piimakvoot) hiljemalt 2014. aastast.
VÕRDSETE VÕIMALUSTE EESTI!
Tugev riik
Võrdsed elutingimused kõikjal
Inimkeskne riigiehitus
Igaühele tagatud turvalisus
Õiglane riik
Kõigile lastele arenguvõimaluste loomine
Tervise hoidmine ja kaitse
Inimväärne vanaduspõlv
Edasipürgiv riik
Jätkusuutlik maksupoliitika
Rohelise elustiili toetamine
Rahvuslikest huvidest lähtuv välispoliitika
Põhiväärtustele tuginev riik
Hariduse edendamine
Kultuuri hoidmine
Maaelu väärtustamine
LOOSUNGID:
Teeme aastas 60 000 krooni maksuvabaks!
Tõstame pensioni 6000 kroonini kuus!
Seame sisse tudengipalga!
Õpilastele tasuta huviharidus!
Hambaraviks 1000 krooni aastas!
Tugimaanteed mustkatte alla
